E-Krediidiinfost saab uued majandusandmed mugavalt kätte, kas aastaaruande koopiana või lühiraporti “Aastaaruande põhiaruanded“ kujul. Vaatame, millist infot saab olulisematest näitajatest ise välja lugeda.

Põhi- ja kasvunäitajad

Esmase mulje ettevõttest kujundavad viimase aruandlusperioodi olulisemad näitajad, nagu müügitulu (sh eksport), ärikasum, puhaskasum, varad, omakapital, rahavood, tööjõukulud ja töötajate arv. Kõigi näitajate puhul on oluline jälgida trendi – igasugused järsud muutused vajavad põhjendust ning on väärt lisakontrolli. Tähtis on ka ajakohane info firma tegevusvaldkonna kohta, sest ettevõtte hindamisel peaksite arvestama valdkonna eripäradega, näiteks sesoonsus.

•     Müügitulu näitab ettevõtte suurust ja analüüsides tuleb vaadata selle dünaamikat viimastel aastatel – kas trend on olnud kasvava, kahaneva, hüpliku või stabiilse iseloomuga. NB! Ettevõtte heast käekäigust annab tunnistust stabiilne kasv.
•    Ärikasum näitab, kui palju ettevõte teenis vaadeldaval  aruandeperioodil tulu oma tegevusest. Ärikasumist võidakse teha omanikele väljamakseid dividendidena.
•    Omakapital on ettevõtte varade ja kohustuste vahe ja näitab, mil määral ettevõte on ise panustanud oma tegevusse. See on üks tähtsamaid näitajaid ettevõtte tugevuse hindamisel. NB! Väiksem omakapitali osakaal bilansimahus näitab, et ettevõttel napib vahendeid tagasilöökidele vastu pidamiseks ning viitab suuremale riskile. Mida kõrgem on omakapitali osakaal, seda kindlamalt võivad krediteerijad ettevõttesse suhtuda.  NB! Üldjuhul ei tohiks krediidikõlbuliku ettevõtte omakapitali osakaal olla alla 30% varade kogumahust.
•    Käibemaksukohuslase staatus on esimene indikaator, mis näitab, et ettevõttel on tekkinud suurem käive kui 16 000 eurot, ning annab kindlust näiteks alles alustanud ettevõtte suhtes.

Rahandussuhtarvud

Suhtarvud annavad vajalikku infot ettevõtte käekäiku iseloomustava kolme asjaolu kohta: likviidsus, võõrkapitali mõju ja rentaablus.

•     Maksevõime kordaja näitab, mitu korda käibevarad ületavad lühiajalisi kohustusi. NB! Üle 1,6 olev kordaja on hea näitaja. Mitterahuldav on näitaja, mis jääb alla 0,9.
•     Likviidsuskordaja määrab ettevõtte võime tasuda lühiajalisi kohustusi kasutades likviidseid ehk kergesti rahaks muudetavaid vahendeid. NB! Kui kordaja on suurem kui 0,9 – on näitaja hea, kui kordaja on väiksem kui 0,6 – on näitaja nõrk.
•     Maksevalmiduse kordaja näitab, kui suure osa lühiajalistest kohustustest on ettevõte konkreetsel ajahetkel suuteline kohe tasuma. NB!Hea näitaja on 0,2 kuni 0,4. Liiga kõrge väärtus näitab rahaliste vahendite ebaefektiivset kasutamist.
•     Raha laekumisvälde näitab, kui kiiresti ettevõtte kliendid keskmiselt arveid tasuvad ehk mitu päeva kulub keskmiselt väljastatud arvete rahaks muutmiseks. NB! Väga kiireks laekumiseks loetakse näitajat alla 10 päeva, normaalseks kuni 30 päeva. See sõltub suuresti tegevusalast, kuid tuleb silmas pidada, et pikk välde vähendab ettevõtte likviidsust ning tõenäosust raha laekumiseks, lühike aga võib pidurdada läbimüüki.
•     Võlakordaja näitab, kui suurt osa ettevõtte varadest finantseeritakse laenatud vahenditega. NB! Näitaja ei tohiks olla suurem kui 0,7-0,8, sest siis on ettevõte liialt sõltuv võõrkapitalist.
•     Ärirentaablus viitab, mitu protsenti müügitulust saab ettevõte ärikasumit ehk müügikäibe iga euro tasuvust peale ärikulude mahaarvamist. NB! Mida kõrgem on näitaja väärtus, seda parem.
•     Käibe puhasrentaablus näitab, mitu protsenti müügitulust saab ettevõte puhaskasumit ehk müügikäibe iga euro tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist. NB! Hea näitaja on 5-10%, kuid see sõltub tegevusalast ja ettevõtte käibe suurusest – mida suurem käive ja mida kiirem varude käibesagedus, seda madalam võib olla puhaskasumi tase,

Bilanss

Ettevõtte finantsseisukorra aruanne hõlmab ettevõtte varasid (aktiva) ja nende soetamise allikaid: kohustusi ja omakapitali (passiva). Bilanssi süvenemisel saab määratleda ettevõtte üldist finantsseisundit ja likviidsust.

•    Raportis kasutatud bilansiskeem on hea alus maksevõime analüüsiks, sest varad on esitatud järjekorras kõige likviidsematest alates.
•    Selgemaks võrdluseks on soovitav vaadelda kirjeid ka protsendikujul osakaaluna bilansis. NB! Vaata, milline on varade ja kohustuste struktuur.
•    Bilansi trendianalüüs võimaldab märgata näitajate kasvamist või kahanemist, muutuste ulatust ning näitab, kas muutused on olnud ettevõttele soodsad või mitte.

Kasumiaruanne

Kasumiaruanne annab ülevaate ettevõtte puhaskasumist või –kahjumist ja võtab nii kokku ettevõtte tegevuse tulemused. Kasumiaruanne seab vastavusse ettevõtte käibe selle saavutamiseks tehtud kuludega ja annab ülevaate ettevõtte äriplaani toimimisest. NB! Ettevõtet hinnates vaata ka, kas ülevaade tema kulutuste struktuurist on ootuspärane või mitte.

Rahavoogude aruanne

See edastab ülevaate ettevõtte rahaliste vahendite laekumistest ja väljamaksetest. Need on raportis rühmitatud eesmärgile vastavalt: äri-, investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevateks rahavoogudeks. Seega näitab rahavoogude aruanne analüüsijale, kust raha pärineb ja kuhu on kulunud, samuti raha reaalset hetkeseisu. Selle põhjal saab teha järeldusi ettevõtte võimekuse kohta maksta dividende ja intresse. See raporti osa aitab hinnata ka ettevõtte väärtust.