"Mittefinantsettevõtete müügitulu langus möödunud aasta viimases kvartalis küll veidi taandus, kuid kukkumine oli siiski suur ning aasta kokkuvõttes vähenes see ligi 10 protsenti ehk 6 miljardit eurot," ütles Mertsina pressiteates.

Ta märkis, et protsentides vähenes müügitulu kõige enam majutuse ja toitlustuse tegevusalal, kinnisvaraalases tegevuses, haldus- ja abitegevuses, transpordisektoris ning hulgikaubanduses. Rahaliselt panustas müügitulu langusesse enim aga hulgikaubandus, mille osakaal kogu ettevõtetesektori müügitulu vähenemises oli lausa 45 protsenti.

Esialgsete arvestuste järgi suutis ettevõtetesektor oma kogukulusid võrdlemisi hästi kohandada müügitulu langusega. Neljandas kvartalis langes müügitulu küll kuludest rohkem, kuid aasta kokkuvõttes vähenesid ettevõtete müügitulu ja kogukulud samas suurusjärgus,

nentis peaökonomist.

Küll aga ei suutnud ettevõtetesektor Mertsina hinnangul kohandada piisavalt oma tööjõukulusid müügitulu tugeva langusega. "Tööjõukulud vähenesid möödunud aastal vaid protsendi võrra. Nii tõusis tööjõukulude osakaal ettevõtete käibes vähemalt viimase 20 aasta kõrgeimaks. Ilma tööjõukuludeta on ettevõtete ülejäänud kulude osakaal käibes aga allapoole tulnud," lisas ta.

Mittefinantsettevõtete kogukasum vähenes Mertsina sõnul möödunud aastal esialgsete arvestuste järgi küll 17 protsenti ehk ligi 500 miljoni euro võrra, kuid jäi tervikuna ligi 2,5 miljardi suurusesse kasumisse. Samas rõhutas ta, et tegemist on väga esialgsete numbritega.

"Rahaliselt vähenes kasum enim või mindi kahjumisse kutse- ja tehnikaalases tegevuses, transpordisektoris ning majutuses ja toitlustuses, samas kui kõige enam suurenes kasum hulgi- ja jaekaubanduses, töötlevas tööstuses ning info ja side tegevusalal," nentis Mertsina.

Peaökonomist tõi välja, et ettevõtete kasumlikkus ehk kasumi osatähtsus müügitulus on aina vähenenud ning see langes möödunud aastal viimase 10 aasta madalaimale tasemele, jäädes siiski suuremaks kui 2009. aastal.

Mertsina märkis, et Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel likvideeriti möödunud aastal oluliselt rohkem ettevõtteid, kui aasta varem, kuid pankrotistunud ettevõtete arv jäi ligikaudu samaks.

Ettevõtete investeeringud pöördusid möödunud aasta viimases kvartalis küll kergele tõusule, kuid aasta kokkuvõttes vähenesid need 11 protsendi ehk 350 miljoni euro võrra.

Ettevõtete tootmisvõimsuste rakendatuse tase tõusis küll viimases kvartalis, ent jäi siiski allapoole pikaajalist keskmist, mis tähendab Mertsina sõnul vähemalt lähiajal ettevõtete väiksemat investeerimisvajadust.

"Eesti tööstus-, ehitus- ja jaekaubandusettevõtete kindlustunne on praeguseks tõusnud üle kriisieelse taseme ning veebruari alguse seisuga on ka teenuste sektori kindlustunne tugeva tõusu teinud," ütles Swedbanki peaökonomist.

Ta nentis, et euroala teenuste sektorit ja kogumajandust iseloomustav indeks näitab majandustegevuse langust, mis viitab euroala nõrgenenud nõudlusele.

"Eestis sel talvel kehtestatud uute piirangute mõju kogumajandusele ei ole küll suur, kuid arvestades vaktsineerimise aeglast tempot – nii meil, kui Euroopas tervikuna, selle mõju inimeste liikumisele ning samuti, arvestades euroala nõrgenenud majandusaktiivsust, on Eesti majanduse kriisist taastumine, vähemalt aasta esimestel kuudel, ebakindel ja vaevaline," märkis Mertsina.

Pikem vaade on tema sõnul aga positiivsem, kuna viiruse levik on nii Euroopas tervikuna kui ka USA-s taandumas. "Majanduse väljavaadet mõjutab aga oluliselt see, kuidas edeneb inimeste vaktsineerimine. Selles on aga lähiajal segadust ja ebakindlust Euroopas veel palju. Küll aga ootame sel aastal majanduses konjunktuuri paranemist," lisas Mertsina.