Ettevõtte ärinimeks sobib igasugune nimi, mis on kirjutatud eesti-ladina tähestikus. Ettevõtte juriidiline aadress peab jääma Eesti Vabariigi piiridesse ning osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. Osa väikseim nimiväärtus on 10 eurot. Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Igal osanikul või ettevõtte asutajal võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel.

Osaühingul peab olema nõukogu, kui osakapitali suurus ületab 25 000 eurot ja juhatus pole vähemalt kolmeliikmeline või kui see on ette nähtud osaühingu põhikirjas.
Osaühingut esindab ja juhib juhatus, kuhu võib kuuluda üks liige või mitu liiget. Juhatuse liige ei pea olema osanik.

Osanikele võib teha väljamakseid üks kord aastas puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist. Osanikule makstakse osa kasumist (dividend) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega.

Juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist vastavalt Raamatupidamise seadusele. Peale majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses ettenähtud korras.

Maksud: tulumaks on 26/74, kui kasum makstakse välja dividendideks ja 0%, kui kasum reinvesteeritakse ettevõttesse ning käibemaks (VAT) on 20%.

Ettevõtte registreerimine

Kui olete leidnud sobiva tegevusala ja valinud ärinime, saate alustada ettevõtte registreerimist. Selleks on kaks võimalust:

• ettevõtte elektrooniline registreerimine e-äriregistri ettevõtjaportaalis. Elektrooniline registreerimine on kõige mugavam ja kiirem võimalus ettevõtte asutamiseks. Selle protseduuri läbiviimiseks on vajalik ID-kaart või mobiil-ID ning digitaalallkirjastamise tarkvara. Äriühingu saab registreerida elektrooniliselt vaid siis, kui on täidetud järgmised tingimused: stardikapital peab olema rahaline, mitte aga rahaliselt hinnatav; kõik ettevõtte asutajad saavad digiallkirjastada kõiki äritegevuse alustamiseks vajalikke dokumente. Ettevõtte elektroonilisel registreerimisel tuleb sisestada asutajate ning loodava äriühingu andmed, ettevõtte juriidiline nimi, teha stardikapitali sissemakse ja tasuda riigilõiv 185,34 eurot Rahandusministeeriumi kontole osaühingu registrisse kandmise eest. Selles videojuhendis on detailselt näidatud ettevõtte registreerimise protsess. Ettevõtte registreerimine Interneti kaudu võtab aega umbes üks tööpäev.
• ettevõtte registreerimine notari kaudu. Ettevõte tuleb asutada notari abil, kui äriühingu kapitali sissemakse pole rahaline, vaid rahaliselt hinnatav (näiteks seadmed, tehnika, tarkvara); kui kasvõi üks ettevõtte asutajatest ei saa asutamisdokumente digiallkirjastada. Notari kaudu ettevõtte registreerimise protseduur näeb välja selline: esmalt tuleb tasuda stardikapitali sissemakse, seejärel tuleb notari abiga koostada järgnevad dokumendid: äritegevuse alustamise leping (asutamisleping), põhikiri, avaldus, kontaktandmed, panga tõend stardikapitali sissemakse kohta ja tõend riigilõivu tasumise kohta. Ettevõtte asutamine notari kaudu võtab aega üldjuhul 2-3 tööpäeva. Sobiva notari saate valida siit.

Äriplaani koostamine ja ettevõtte registreerimine on põhietapid oma äri alustamisel. Järgmiste oma äri alustamise etappidega tuleb teil tutvuda juba ettevõtjana. Loodame, et nüüd on teil olemas edasiseks tegevuseks vajalikud teadmised ja kindlameelsus!

Peamised omadused, mis aitavad edu saavutada

Oma äri alustaval ettevõtjal tuleb sageli rinda pista teiste inimeste reaktsiooniga tema uue rahateenimise viisi suhtes. Tavaliselt saab need inimesed jagada kaheks – need, kes rõõmustavad ja toetavad igati (tavaliselt on nendeks perekond ja lähedased sõbrad ehk siis vähemus) ning need, kes kritiseerivad teie valitud tee (need on kõik teised ehk siis enamus). Ja just enamuse survel, nende kriitika ja kadeduse tõttu võib noor ettevõtja kaotada kindlameelsuse oma eesmärkide saavutamisel ja oma projektide algatamisel. Enamikes artiklites ettevõtluse kohta ei räägita palju ühiskonna käitumise psühholoogiast ning selle mõjust erinevatele isiksustele, olgu siis ettevõtjale või kellelegi teisele. Käesoleva artikli autor peab väga oluliseks seda mainida, kuna inimese edu võti peitub tema arusaamades ja suhtumises ümbritsevasse maailma.

Kui te olete pärit keskmise sissetulekuga töötajate perest, siis ka enamik teie sõpru ja tuttavaid on suure tõenäosusega pärit samasugusest keskkonnast. Kui mõlemad vanemad töötavad kindla graafiku järgi, kuust kuusse saavad fikseeritud palka, mis iga kord läheb ühtede ja samade asjade ja teenuste soetamiseks, siis inimesel tekibki arvamus, et selles maailmas töötab kõik just selliste põhimõtete järgi ja ei midagi muud. Ehk teisisõnu – inimese lähikonnas puudub eeskuju, mida võiks algaja ettevõtja võtta orientiirina, ja kuulates oma vanemate õpetusi, käib ta peaaegu alati nende jälgedes ning samamoodi planeerib oma elu. Siin ei ole midagi negatiivset, sest ettevõtjaks saab keskmiselt vaid üks inimene kümnest. Ülejäänud üheksa inimest moodustavad töölisklassi, mis on mistahes äriühingu liikumapanevaks jõuks. Seega, kui keskklassi perest pärit inimene murrab läbi oma eluviisi stereotüüpidesgt, siis on see küllaltki ootamatu samm paljude inimeste jaoks tema lähikonnast, kuna nad lihtsalt ei tea, kuidas võib elada ja töötada teiste reeglite järgi. Just siis tekib kahtlus ja seejärel kriitika oma äri alustava inimese aadressil – tuttavad hakkavad teda ümber veenma, tooma negatiivseid näiteid oma tuttavate kogemustest, kelle firmad läksid pankrotti, tõestama, kui riskantne ja ohtlik see on. Samas tuleb aga märkida, et kõik need kritiseerijad ei ole ise ilmselt kunagi oma äri ajanud ja neil ei ole praktikat ega kogemust ettevõtluse valdkonnas. Kohe tuleb meelde aja juhtimise (time-management) üks põhimõtetest – milleks kulutada oma aega ja keskendumisvõimet nende peale, kes juhinduvad kaugetest ja abstraktsetest näidetest, isiklikku kogemust omamata. Palju mõistlikum on varuda konkreetseid nõuandeid ja näiteid edukatelt ettevõtjatelt. Kui teie tuttavate seas on ettevõtjaid, siis kohtuge nendega ja küsige nende käest kõike, mis teid huvitab (siinkohal läheb vaja juba mainitud omadust – julgust), kui ei ole, ärge heitke meelt – lugege äriteemalisi infoportaale ja foorumeid, samuti majanduskirjandust. Kui teil on kindel soov saada ettevõtjaks, siis varem või hiljem hakkate te koostööd tegema teiste ettevõtete omanikega, kelle nõuanded ja kogemus on samuti olulised. Iga töötaja saab tööd tööandjalt, kes loob töökohti ja seeläbi mõjub positiivselt riigi majandusele tervikuna. Miks ka mitte saada selleks, kes loob võimalusi endale ja teistele, miks mitte kaasa aidata riigi majanduse arendamisele? Kõik on teie käes.

Peale negatiivset kriitikat puutuvad alustavad (ja mitte ainult alustavad) ettevõtjad tihti kokku ka kadedusega. Siinkohal tuleb jälle meelde tuletada psühholoogiat – manipuleerimine massidega. Enamikule inimestest meeldib alateadlikult, kui neid juhitakse ja nende eest otsustatakse. Siis on neil rohkem vaba aega ja vähem vastutust, kuna vanemad või poliitikud on otsuse nende eest juba teinud. Mäletate, kui teatris või kontserdisaalis hakkab üks inimene aplodeerima, siis mõne hetke pärast hakkab aplodeerima kogu saal, kaasa arvatud teie ise, kuigi teie ei olnudki vaimustuses etendusest. Kui te poleks hakanud koos teistega aplodeerima, siis teie teadvuses tekiks mõningane ebamugavustunne, sest teile tunduks, et teised vaatajad ei kiidaks teie käitumist heaks – enamuse arvamus kujundab sageli üksikisiku arvamust. Sellepärast peab ettevõtja olema kindlameelne ja tahtejõuline, et mitte lasta ennast teistel juhtida. Kuid vaid vähesed saavad selliste iseloomuomadustega silma paista, sellepärast nõuab nende arendamine sihikindlust ja pidevat enesearendamist, aga inimene, nagu me teame, on laisk. Psühholoogia seisukohalt võib kadeduse mehhanismi kirjeldada järgmiselt: laiskadel inimestel tekib kadedustunne teiste, aktiivsemate inimeste vastu, sest alateadvuses tahaksid nad olla sama aktiivsed, kuid laiskuse abil suruvad nad selle soovi maha ning mõtlevad välja loogilisi seletusi, miks nad ei tahaks olla nagu need aktiivsed inimesed, toetades oma argumente läbimõeldud kriitikaga.

Iga edukas ärimees ütleb, et kriitika käib äriga kaasas kogu tema karjääri vältel. Asjakohane kriitika teeb inimese paremaks, sunnib teda ennast arendama. Mis puutub aga kohatusse kriitikasse, siis seda on parem mitte tähele panna, sest see on lihtsalt alusetu. Selline on inimloomus ja seda tuleb võtta iseenesestmõistetavana.
Järgmine kord, kui teete järjekordse otsuse, pidage meeles, et ei ole võimalik kõigile meeltmööda olla. Kuid kui te teete midagi kasulikku, siis olete te alati üks samm ees enamusest, kes ainult vaatavad ja kommenteerivad. Järelikult saate te veelgi edukamaks! Seega, heitke kõrvale hirm ja kahtlused ning hakake tegutsema!

Georgi Abolõmov,
turundus- ja ürituskorraldaja,
Donoway Assurance

Artikli esimest osa saab lugeda siin