Iga kümnes Eesti pere on olnud sunnitud kommunaalmaksete tasumisega viivitama, ning 29 protsenti peredest tunnetavad, et nende eluasemega seotud kulud on liiga suured, selgub SEB pressiteatest.
Vastavalt kõiki Euroopa Liidu (EL) riike hõlmavale sissetuleku ja elamistingimuste statistikale on selliste perede osakaal, kes ei suuda oma sissetulekute arvelt igapäevakulutusi tasuda, Eestis alla EL-i keskmise. Makseviivitustega perede osakaal Eestis oli 13, EL-is keskmiselt aga 11 protsenti. Seejuures oli ka Soome näitaja 11.
Eluasemega seotud kulutuste nagu kommunaalmaksete, üüri ja kodulaenumaksete koormus pere-eelarves on samuti suurem, kui oli majanduskriisi eel. 29 protsenti Eesti peredest – EL-is keskmiselt 37 protsenti peredest - väidavad, et eluasemega seotud kulud on liiga suured.
Kõigis Balti riikides on majandusraskustes perede osakaal kriisieelsest tasemest kõrgemal, samas kui EL-is keskmiselt oli perede toimetulek kogu majandustsükli jooksul suhteliselt stabiilne.
Aastal 2007 oli õigeaegse kommunaalarvete, järelmaksude või laenude tasumisega probleeme viiel protsendil Eesti peredest. Aastal 2011 ulatus makseviivitustega perede osakaal Eestis 14 protsendini. Enim probleeme tekkis kommunaalmaksete tasumisel, mis on finantsraskustes perede puhul üleüldiselt kõige enam esinev võlgnevuse liik.
