27 protsendil on plaanis kasutada laekuvat raha säästude kasvatamiseks, kaheksa protsenti reisimisele, 10 protsenti plaanib saadud raha võtta appi suurema eesmärgi nimel kogumiseks, kolm protsenti plaanib tagastuse kulutada meelelahutusele, kaks protsenti annetada heategevuseks ja kaheksa protsenti vastas “muu” ehk nende vastust ei olnud valikute seas.
Läti ja Leedu inimeste populaarsemad vastused olid suures osas sarnased, kuigi osakaalud erinesid mõnevõrra. Leedukatest plaanib raha igapäevakulutustesse suunata 36 protsenti ja säästupuhvrisse 22 protsenti, Lätis läheb igapäevakulutustesse 46 protsenti ja säästupuhvrisse 19 protsenti vastanute raha.
Eestis läbi viidud uuringust paistis välja, et haridustasemete vahest peegeldub, mida tulumaksutagastusega ette võtta plaanitakse.
Mida madalam haridus, ja seega suurema tõenäosusega madalam sissetulek, seda eeldatavasti suunatakse raha igapäevakulutusteks ning mida kõrgem haridustase, seda tõenäolisem, et tulumaksutagastus läheb säästupuhvri kasvatamiseks.
Näiteks suunab põhiharidusega inimestest raha igapäevakulutusteks 69 protsenti vastanutest, kõrgharitutest aga ainult 38 protsenti. Samas kõrgharitute populaarseim valik oli raha säästupuhvrisse suunamine, mida teeb 39 protsenti vastanutest, põhiharitutest plaanib tulumaksutagastusega säästupuhvrit kasvatada vaid 16 protsenti.
Citadele jaepanganduse juht Marina Hakiainen ütles, et eestlased paistavad silma nutikate rahavalikute poolest. „Juba varasemates uuringutes oleme Baltikumi võrdluses täheldanud, et eestlased on kõige innukamad raha investeerima ja säästma. Seda kinnitas ka antud uuring. Kuna tulumaksutagastusest saadud summa pole kindel ja täpselt ette prognoositav, siis ei ole selle abil igapäevakulutuste suurendamine siiski kõige mõistlikum valik,” ütles Hakiainen ning lisas, et innustab inimesi saadud raha säästupuhvrisse suunama. Arukas valik on alati ka investeering iseendasse.
„Riik soosib inimeste investeeringuid haridusse, lubades maksustatavast tulust maha arvata koolituskulusid. Näiteks lapsele huvialaringi või endale koolitust valides võiks eelnevalt kindlasti uurida, kas koolitaja vastab tulumaksutagastuse saamiseks vajalikele nõuetele. Investeerides tänavuse tulumaksutagastuse täiendõppesse, saab järgmisel aastal neilt kulutustelt jälle tulumaksu tagasi,“ soovitas Hakiainen. „Kui on piisavalt vabasid vahendid, siis tegelikult võib ka puhkusereisi lugeda investeeringuks iseendasse, kuigi tulumaksutagastust sellelt tagasi saada pole võimalik.“
Citadele panga tellitud uuringu viis kolmes Balti riigis läbi uuringufirma Norstat, igas riigis küsitleti 1000 inimest.
