Samas ei jõudnud see toona veel mõjutada inimeste valikuid tagastatud raha kasutamisel. Sel aastal nägime aga selgelt, kuidas nüüdseks juba üle aasta kõrgel püsinud hoiuste intressid meelitasid rohkem inimesi suunama oma tulumaksutagastuse hoiusele, kirjutab Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.
Swedbanki klientide seas oli enim ehk üle kolmandiku neid, kelle tulumaksutagastuse summa jäi 100–500 euro vahele. Samas nende inimeste arv, kes riigilt selles vahemikus tulumaksu tagasi said, vähenes võrreldes eelmise aastaga märgatavalt. Seejuures kasvas aga alla 100 euro tulumaksutagastust saanute arv. Võrdluses möödunud aastaga oli vähem ka neid, kelle kontole kanti tulumaksu tagasi 500–1500 eurot. Märgatavalt rohkem oli aga neid, kelle tagastus oli 1500–2000 eurot, ning mõnevõrra rohkem neid, kes said riigilt tagasi üle 2000 euro.
Eraisiku kogutulust sai eelmisel aastal maha arvata üldise maksuvaba tulu, koolituskulud, annetused, täiendava kogumispensioni ehk III samba sissemaksed ning viimast korda eluasemelaenu intressid. Seega teatud muutused nende seas, kes said tulumaksu tagasi pigem väiksema summa, on ilmselt seletatavad ebakindlast majanduskeskkonnast tulenenud käitumisega ehk vähenenud annetuste, koolituskulude ja III pensionisamba sissemaksetega.
Hoiustele suunaski arvuliselt oma tulumaksutagastuse kõige rohkem neid inimesi, kellele tagastati alla 500 euro.
Kuigi kuni 100 eurot saanud inimeste arv kasvas võrreldes eelmise aastaga üle 10%, kasvas selle raha hoiustele paigutanud inimeste arv võrreldes eelnenud aastaga lausa üle 70%. Nende inimeste arv, kes said tulumaksutagastust 100–500 eurot ja vähemalt osa sellest otsustasid hoiustada, kasvas aastaga aga 45%.
Hoiustajate seast on võimalik eristada veel neid, kes panid sinna poole kuni kogu tagastatud summa. Siin inimeste arv mõistetavalt kahaneb, sest tihti kasutatakse tulumaksutagastust mõne olulise ostu tegemiseks ja samas on paljudel vajadus võtta see raha osaliselt kasutusele igapäevakulutuste katteks.
Protsentuaalselt suunasid poole kuni terve tagastatud tulumaksu hoiustele edasi kõige rohkem need hoiuse kasuks otsustanud inimesed, kes said kõige rohkem raha ehk üle 2000 euro. Neid oli kõikidest, kes said üle 2000 euro ja otsustasid mingi summa hoiusele kanda, suisa 21%. Sealt edasi joonistubki muster: mida suurem oli tulumaksutagastus, seda rohkem oli selle hoiustajate seas neid, kes paigutasid hoiusele sellest 50–100%.
Üle poole hoiustajatest olid Swedbanki kuldkliendid, mis ei erine eelmisest aastast. Küll aga näeme paraku, kuidas eelmise aastaga võrreldes vähenes hoiustajate arv ühes kliendigrupis – seeniorite hulgas. See näitab, et kuigi keskmine vanaduspension on viimase kahe aastaga kasvanud üle 30%, olles sel aastal 774 eurot, on eakamatel olnud vajadus võtta tagastatud tulumaksu summa igapäevakuluste katteks. Kuigi üldine hinnatõus on tulnud alla 3% juurde, on selle tõusu taga selliseid kulusid, mis mõjutavad just eakaid. Nendeks on eluasemekulud, mille sees on muuhulgas kallim elekter ja gaas, ning endiselt jätkavad tõusu tervishoiu kulutused.
Vanuseliselt oli kõige rohkem tulumaksutagastuse hoiustele paigutanud inimesi 35–45-aastaste seas, ehk 36% sellest vanuserühmast suunas vähemalt osa tulumaksutagastusest hoiustele. Neile järgnevad 26–34-aastased, kellest paigutas raha hoiustele 25%. Alates 45. eluaastast nende inimeste arv, kes raha hoiustele kandis, võrreldes eelmise aastaga vähenes. Suurim erinevus võrreldes eelmise aastaga tuleb sisse üle 65-aastaste seas.
Lisaks tähtajalistele hoiustele on aga veel võimalusi tulumaksutagastusega saadud raha kasvõi väga lühiajaliselt kasvatada. Tugevalt on kasvanud ka nende inimeste arv, kes suunasid vähemalt osa sellest rahast Swedbanki Rahakoguja kontole, kus on võimalik teenida intressi 2% aastas. Erinevalt tähtajaliselt hoiusest ei ole selle raha kätte saamisel ajalisi ega tasulisi piiranguid. Rahakoguja kontolt on võimalik igal ajal raha koos intressidega tasuta välja võtta või sinna juurde kanda.
Ka Rahakoguja kontole tulumaksutagastuse raha suunanud inimeste arv kasvas, vaatamata summa suurusele, mis inimesele tagastati. Kolmekordse kasvu tegi see aga nende inimeste seas, kes said tulumaksu tagasi 1500–2000 eurot. Neist omakorda kolmandik kandis seejuures Rahakoguja kontole poole kuni kogu tagastatud summa, mis oli ühtlasi suurim osakaal kõikide summavahemike lõikes.
Rahakoguja kontole kandsid tulumaksutagastusest saadud raha enim 18–24-aastased inimesed. Sealt edasi hakkab nende inimeste arv vähenema ja nii nagu hoiustegi puhul kahaneb Rahakoguja kontole tulumaksutagastuse kandnute arv väga väikeseks alates 65. eluaastast.
