Neljapäeval, 6. juunil toimub Frankfurdis Euroopa Keskpanga kogunemine. Organisatsiooni esindajad on praeguseks vihjanud, et tõenäoliselt tuleb sealt ka kauaoodatud intressimäärade langetamise otsus, mis toob kaasa ka väikse muutuse hüpoteeklaenude kuumaksetes.
Hakiainen märkis, et suhteliselt nõrk majandusdünaamika ja madalam inflatsioon on andnud viimasel ajal Euroopa Keskpangale (EKP) võimaluse rääkida avalikult intressimäärade langetamise plaanist 0,25 protsendipunkti võrra. Finantsturu osalised ootavad ülejäänud aasta jooksul intresside langetamist veel kuni kahel korral. "Kui kõik need langetused ka toimuvad, siis võib Euroopa Keskpanga hoiuseintress, millele järgneb tihedalt Euribor, aasta lõpuks jõuda 3,25 protsendile," selgitas Hakiainen.
Ootused peatse intressilanguse osas kajastuvad juba Euribori määrades. Pikemaajalised Euribori intressimäärad on mõnda aega olnud lühematest intressimääradest madalamad ning 6 kuu Euribor oli reedel 3,759 protsenti.
Hakiainen tõi näiteks, et 100 000 euro suuruse laenujäägi puhul, mille tagasimakse tähtajani on 15 aastat, tähendaks see laenumakse vähenemist keskmiselt 40 euro võrra kuus. 200 000 eurose laenujäägi korral, mille tagasimakse tähtajani on samuti 15 aastat, väheneks intressimäärade langetamisel igakuine laenumakse aga umbes 80 eurot. "Finantsekspertide prognoosid on loomulikult muutlikud ja sõltuvad nii eurotsooni majandusolukorrast kui ka inflatsioonist," tõdes ta.
Hakiaineni sõnul on intressimäärade stabiliseerumine ja Euroopa Keskpanga esimesed ettevaatlikud sammud intressimäärade alandamise suunas heaks uudiseks uutele laenuvõtjatele, kes on seni kinnisvara ostmist intressimaksete kasvu tõttu edasi lükanud. "Arusaadavalt tuleb sellises olukorras hinnata oma majanduslikku võimekust ning sissetulekuid. Paljudele inimestele muutus nende soovidele ja vajadustele vastava elukoha ostmine keeruliseks," sõnas Hakiainen.
Pikaajalist perspektiivi vaadates näitavad viimased finantsturu näitajad, et euroala hoiuseintress ja Euribor võivad järgmise kahe-kolme aasta jooksul stabiliseeruda 2,5 protsendi läheduses. Nullintressimäärade juurde naasmist tema sõnul praegu aga oodata ei tasu, sest see tähendaks eurotsooni majanduses sügavat kriisi, millele märgid hetkel ei näita.
