Kuukeskmine brutotulu kasvas mullu 7,6 protsenti 1155 euroni
Kõige kiiremini kasvas tulu noorte ehk alla 25-aastaste vanuserühmas, kus see kerkis 8,6 protsenti, teatas statistikaamet.
Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu oli kõige suurem ehk 1283 eurot Harju ja kõige väiksem ehk 947 eurot Ida-Viru maakonnas. Harju maakond oli 2017. aastal ainus, kus keskmine brutotulu kuus oli üle Eesti keskmise. Keskmisele lähedast tulu teeniti Tartu ja Hiiu maakonnas, vastavalt 1149 ja 1147 eurot. Alla 1000 euro oli keskmine tulu Võru, Valga ja Ida-Viru maakonnas.
Omavalitsusüksustest teeniti enim tulu Harju maakonna valdades, kõige enam Viimsi vallas 1601 eurot. Väikseima tuluga omavalitsusüksuses oli sissetulek 890 eurot Narva linnas. Suurima ja väikseima brutotuluga omavalitsusüksuste vahe oli 711 eurot. Tallinnas oli keskmine brutotulu kuus 1257 eurot.
Brutotulu saajate arv tõusis 2017. aastal 528 735 euroni ehk 2016. aastaga võrreldes oli neid ligi 9000 inimese võrra rohkem. Noorte osatähtsus tuluteenijate hulgas on viimastel aastatel pidevalt vähenenud, kuid seda kompenseerib vanemaealiste tuluteenijate osatähtsuse suurenemine.
Suurimat kuukeskmist tulu teeniti 25–49-aastaste vanuserühmas 1290 eurot, neile järgnesid 50–62-aastased 1062 euroga ning vähemalt 63-aastased teenisid keskmiselt 845 eurot. Kuigi noorte vanuserühmas oli keskmise tulu suurus kuus kõige väiksem ehk 787 eurot, oli tulu kasv möödunud perioodiga võrreldes selles vanuserühmas kõige kiirem, olles 8,6 protsenti. Alla 25-aastaste keskmise tulu suurust mõjutavad ka seadustest tulenevad piirangud alaealiste töötegemisele.
Üle poole ehk 52 protsenti tulusaajatest olid naised, kelle keskmine brutotulu kuus oli 1019 eurot. Meeste kuukeskmise brutotulu oli 1305 eurot. Et andmestik ei võimalda eristada täis- ja osaajatöötajaid ning teha analüüsi tegevusala järgi, siis ei selgu andmetest meeste ja naiste brutotulu erinevuse põhjused.