2017. aasta haldusreformi tulemusena on Eestis varasema 213 kohaliku omavalitsuse asemel 79 kohalikku omavalitsust. Sestap on tekkinud olukord, kus ainult omavalitsusüksuse kohta toodetav statistika ei iseloomusta Eesti piirkondlikku arengut enam piisavalt. Nii otsibki Statistikaamet uusi võimalusi informatsiooni tootmiseks piirkondliku arengu kohta.
Üheks võimaluseks on statistika tegemine kantidea kohta. Kant on asustussüsteemi esmane funktsionaalselt terviklik või ühtne osa, mille moodustab asustusüksus või asustusüksuste grupp. Suuruse poolest paigutub kant küla ja omavalitsusüksuse vahepeale. Statistikaamet avaldas oma kaardirakenduses võimaluse vaadata palgatöötaja kuukeskmise brutotulu andmeid ka kantide ja Tallinna linnaosade kaupa nii et kokku on andmeid 847 üksuse kohta. Vaata täpsemalt kandipõhiseid brutotulu andmeid Statistikaameti kaardirakendusest.
Väikseimat kuukeskmist brutotulu teeniti Kesk-Eestis Saueaugu kandis, kus see oli ainsana alla 600 euro. Kõrgeima brutotulu saajad on aga koondunud Tallinna piirkonda – kõrgeim kuukeskmine brutotulu 2017. aastal oli Rae vallas Peetri kandis (1807 eurot), Äigrumäe kandis (1721 eurot) ja Suurupi kandis (1699 eurot). Tallinna linnaosadest oli keskmine brutotulu kõrgeim Pirital ja Kesklinnas (1550 eurot). Madalaim aga Lasnamäel (1066 eurot) ja Põhja-Tallinnas (1168 eurot). Keskmine brutotulu oli kõrge ka üksikutes kantides pealinnast kaugemal, näiteks Tipu kandis Viljandimaal (1618 eurot). Kokku teeniti Eesti keskmisest kõrgemat brutotulu (enam kui 1155 euro) 165-s kandis.
Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu on saadud jagades kuu keskmise väljamaksete summa kuu keskmise väljamaksete saajate arvuga. Arvutuse on teinud Statistikaamet kasutades Maksu- ja Tolliameti andmeid 2017. aasta kohta, 2018. aasta aprilli seisuga. Lähiajal on kavas avaldada ka 2018. aasta andmed.
