Euroala rahandusministrid jõudsid Luksemburgis üldisele kokkuleppele, kuidas peaks töötama pankade otserekapitaliseerimine Euroopa stabiilsusmehhanismist (ESM). Selleks otstarbeks on võimalik ESMist kasutada kuni 60 miljardit eurot ning pankade raskuste lahendamine hakkaks toimuma eraldi allüksuse kaudu.
„Uue instrumendi kasutamisele on ranged tingimused ning rekapitaliseerima hakatakse vaid elujõulisi panku,“ kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi. „ESM on pankade rekapitaliseerimisel viimase järgu vahend, eelkõige on Euroopale tähtis pangandusliidu kiire käivitamine, et tulevikus probleeme ei tekiks.“
Pankade otserekapitaliseerimise instrument saab tõenäoliselt töövõimeliseks 2014. aasta jooksul, kui kokku on lepitud ka vahendi täpsemad suunised ning riikide parlamendid, sh Riigikogu, on andnud nõusoleku selle lisamiseks ESMi tööriistakasti. Instrumendi käivitamine jääb endiselt sõltuma ühtse pangandusjärelevalve tööle hakkamisest järgmise aasta teisel poolel. Instrument ei muuda Eesti ESMiga seotud kohustusi.
Pangandussektori küsimusi käsitles reedel ka Euroopa Liidu rahandusministrite nõukogu, mille päevakorras olid kriisilahenduse raamistiku direktiivi üldised põhimõtted. Direktiiviga soovitakse ühtlustada raskustesse sattunud pankade aitamise reegleid kogu Euroopa Liidus, et kaitsta maksumaksjate raha ning panna rohkem vastutust omanikele ja võlausaldajatele. Arutelud direktiivi üle jätkuvad.
Rahandusministrid kinnitasid reedel veel Euroopa Komisjoni riigipõhised soovitused, mis on osa majanduspoliitikat koordineerivast Euroopa poolaasta protsessist. Soovitused peab heaks kiitma ka järgmise nädalal lõpus toimuv Ülemkogu. Mitteametlikult ja vabatahtlikult osaleb poolaasta protsessis ka 1. juulil ELi liikmeks saav Horvaatia.
Lisaks kinnitati Iirimaa ja Portugali Euroopa finantsstabiilsusmehhanismist (EFSM) võetud laenutähtaegade pikendamine ning arutati Läti euroalasse vastuvõtmist - lõplik otsus tehakse juulis.
Neljapäeval toimus ka ESMi nõukogu koosolek, kus kinnitati 2012. aasta tegevusaruanne. ESM alustas tööd mullu oktoobris. Praeguseks on fondist välja makstud 41,3 miljardit eurot Hispaania abiprogrammi jaoks ning võetud 9 miljardi eest kohustusi Küprose programmis (välja makstud 2 miljardit).
