"Majanduskriisis sattusid inimesed rahalistesse raskustesse ja see mõjutas eluasemelaene, samuti on probleemiks kõrged majanduskulud paljudes riikides– leibkonna igakuisest väljaminekust moodustavad eluaseme majandamisega seotud kulutused liiga suure osa," tõi ta näiteid.
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe, Euroopa elamumajanduse organisatsiooni Housing Europe'i juhatuse liikme Andres Jaadla sõnul kõneldakse seepärast aina enam ka energiasäästlikest lahendustest ning elamufondi kaasajastamisest. "Keskkonnamõjude kõrval kõneldakse energiasäästu puhul kogu Euroopas kindlasti ka majanduskuludest - kui ikka kaasaegsed tehnilised lahendused võimaldavad küttekuludelt püsivalt kokku hoida 40-60% või hoopistükkis korteriühistul energiatarbijast energia tootjaks hakata, siis on see kindlasti üks oluline argument," sõnas Jaadla.
Et innovatsioon küttekulusid kontroll all aitab hoida, seda teab hästi korteriühistu Õismäe tee 11 koos oma insenerist juhi Genadi Vaheriga: temalt tullakse küsima, kuidas see päikesepaneelide paigaldamine käib ning kui suur energiasääst sellega kaasneb, kirjutas EKÜL ajakiri ELAMU.
2012. aasta suvel lõpetati hoone kompleksrenoveerimine: vahetamata korteriakende asendamine pakettakendega, maja fassaadide ja sooja tarbevee torustike soojustamine kivivillaga, ehitati ruumipõhine soojatagastusega sundventilatsioonisüsteem ja katusele päikesekollektoritel põhinev soojavee tootmise süsteem.
Nende tööde tulemusena vähenes küttekulu mullu 126 MWh-le – hea võrrelda aastaga 2001, kui kogu maja energiatarbimine oli 333 MWh. Kui 2011. aasta suvekuudel vajati juunist augustini sooja vee tegemiseks kaugkütet 20,5 MWh, siis mullu oli see vaid 6,2 MWh (kaugkütet läks tarvis põhiliselt öiseks soojavee tsirkulatsiooniks). Kokku oli aastane päikesekollektorite soojusenergia tootlus 26,6 MWh. “Muidugi on inimesed ka ökonoomsemaks muutunud – kui 2001 tarbiti 1379 kuupmeetrit sooja vett aastas, siis mullu kulus vaid 868 kuupmeetrit,” rääkis Vaher. Kuigi suvekuudel tänu päikesekollektoritele on soojavee hind elanikele olematu, makstakse juhatuse otsusega sooja vee eest edasi kaugkütte hinnaga ja kaugküttelt kokkuhoitud summa võrra vähendatakse remondifondi osamakset või tehakse täiendavaid töid. "See on vajalik, et kõik saaksid võrdselt tulu, mitte aga selle järgi, kes rohkem sooja vett tarbib," rääkis Vaher.
"Ma usun, et suur osa korteriühistuid vajab just nimelt positiivseid näiteid kolleegidelt, et uudseid lahendusi ka oma majas kasutada. Nende probleemidega ei maadle mitte ainult väike Eesti, vaid ka meie teised Euroopa naabrid," märkis Jaadla.
Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
