Pressiteate järgi moodustasid jaanuaris 2011 ettevõtetele väljastatud ca 600 miljoni euro suurusest finantseeringmahust lühiajalised (alla 1 aasta) finantseeringud u 495 miljonit eurot (ehk ca 82%) ületades aastatagust jaanuari ligi 70% ja ulatudes peaaegu kriisieelsele 2008. aasta jaanuari tasemele. Samas on aastataguse ja ka kriisieelse ajaga võrreldes pikaajalise finantseerimise käive vähenenud 2-3 korda.

Kas lühemate tähtaegadega finantseerimine on üleüldine trend ettevõtete seas või pealesurutud käitumine?

Lühiajaline finantseerimine tõusuteel ka Saksamaal

Saksamaal Mannheimis asuva Euroopa Majandusuuringute Keskuse poolt läbi viidud 1417 Saksa pereettevõtte ja 1195 mitte-pereettevõtte finantseerimiskäitumise võrdlus on viinud järelduseni, et pereettevõtted eelistavad pikaajaliste investeeringute finantseerimisel pigem lühiajalist krediiti. Põhjusena toob uuring välja, et see võimaldab neil paindlikumalt tegutseda ja ka vältida suuremat sõltuvust välistest laenuandjatest. Sõltumatuse säilitamise hinnaks on seejuures lühiajalise krediidiga kaasnev kõrgem intressikulu.

Uuringutulemused viitavad selgetele eripäradele pereettevõtluse finantseerimistavades. Näiteks kasutas 30% vaatlusalustest pereettevõtetest investeeringute finantseerimisel lühiajalisi krediidiliine, seevastu mitte-pereettevõtetest vaid 19%. Uurimis- ja arenduskulude finantseerimisel olid näitajad vastavalt 24% ja 14%.

Iseäranis kasutavad lühiajalisi krediidivorme võrreldes teiste sarnaste ettevõtetega suured, üle 100 töötajaga perefirmad. Samas on ka nende ettevõtete krediidireiting enamasti kõrgem. Sellest lähtuvalt ei saa pereettevõtete suuremat nõudlust lühiajaliste finantseerimisvahendite järele põhjendada asjaoluga, nagu poleks neil muid finantseerimisvõimalusi. Pigem on lühiajaliste vahendite eelistamine tingitud soovist püsida krediidiandjatest võimalikult sõltumatuna. Suurte pereettevõtete finantseerimiskäitumises võib täheldada isegi seda, et kui tunnetatakse ohtu ühest krediidiandjast liigselt sõltuvaks muutuda, välditakse reeglina edaspidi uusi kohustusi tema suhtes.

Kas Eesti ettevõtjal on ohtlik jäljendada Saksa ettevõtja finantskäitumist?

Ka Eesti ettevõtete finantsaruannete auditites on järjest rohkem märgata asjaolu, et finantseerimise tähtajad on järjest lühemad ning pikaajalist vara finantseeritakse lühiajalise ressursiga. Erinevalt Saksa pereettevõtetest, kus omakapitali osakaal bilansis on suur ja finantsvõimendus madal, on Eesti ettevõtjatel suhteliselt suur finantsvõimendus.

Nii et kui möödunud kriisist midagi õppida, siis kindlasti seda, et finantseerimise pikkus on oluline. Ettevõtja, ära astu lühikese krediidi lõksu ja hoia oma bilansistruktuur tasakaalus! Uus kriis tuleb varem või hiljem ja suurimasse hätta satuvad jälle need, kes kasutavad lühiajalist krediiti pikaajalise vara finantseerimiseks.

Mart Nõmper, Rödl & Partner Audit OÜ vandeaudiitor

roedl.ee