„Õigeaegselt esitatud majandusaasta aruanded on ettevõtja usaldusväärsuse tunnuseks. Aastaaruandeid vajab nii riik kui ka ärisektor ise. Mida rohkem on õigeaegselt esitatud aruandeid, seda läbipaistvam on meie majanduskeskkond,“ ütles justiitshalduspoliitika asekantsler Viljar Peep.
Aruanded on infoks tänastele ja tulevastele partneritele ettevõttega koostöö- ja krediidiotsuste langetamiseks. Aastaaruandlus võimaldab hinnata Eesti majanduskasvu ning koostada tõeseid majandusprognoose,
märkis Peep.
Igal aastal esitab ligikaudu 60% kohustatutest aruande õigeaegselt. 20% esitab selle hilinemisega ja 20% jätab esitamata, mida on asekantsleri sõnul liiga palju. „See loob ebavõrdse olukorra kohusetundlikele ettevõtjatele.“
Õigeaegse aastaaruandluse huvides on äriregistrit pidav Tartu maakohus, maksu- ja tolliamet ning teised asutused tõhustanud kommunikatsiooni. Registrit pidavale kohtule on antud lisaraha järelevalve- ja teavitustöö tugevdamiseks.
Oluline on tähele panna, et kui mullu oli aruande esitamise tähtaeg erandkorras oktoobri lõpus, siis sel aastal on tähtaeg sama, mis varasematel aastatel. 30. juuniks on majandusaasta aruande esitamise kohustus kõigil juriidilistel isikutel, kelle majandusaasta lõppes 31. detsembril 2020. Majandusaasta aruanne tuleb esitada ka juhul, kui majandustegevust ei ole toimunud.
Aruande saab esitada elektrooniliselt e-äriregistri ettevõtjaportaali kaudu. Kõik juriidilised isikud saavad oma koosolekuid viia läbi elektrooniliselt, mis on jätkuvate koroonapiirangute korral hea võimalus aruannete kinnitamiseks.
Koos aruande esitamisega on soovitav vaadata üle ka senised registriandmed: kas kontaktandmed on ajakohased, juhatuse liikmete volitused kehtivad, tegelikud kasusaajad on õiged.
