Kasvanud nõudluse, paranenud majandusväljavaate ja tootmisressursside kõrge rakendatuse taseme tõttu on ettevõtted oma investeeringuid sellel aastal suurendanud. Seetõttu on ka Eestis tegutsevate pankade poolt ettevõtetele väljastatud laenude ja liisingute jäägi kasv pidevalt kiirenenud ning augusti lõpuks oli laenuportfell 5,5% suurem kui aasta varem, ulatudes 9,8 miljardi euroni. Sealjuures on kuises võrdluses laenuportfell kasvanud eriti kiiresti just suvekuudel.
Majandusaktiivsus ja ka laenuaktiivsus on pärast kriisi taastunud erinevates sektorites erinevalt. Nii kinnisvara-, ehitus-, samuti põllumajandus- ja ka taristuettevõtete laenujäägi kasv ulatub üle 10%. Samal ajal näiteks tööstussektoris oli augusti lõpus laenujääk vaid 1% suurem kui aasta varem ja kaubanduses isegi 2% väiksem. Päris viimastel kuudel on siiski ka nendes sektorites märgata laenutegevuse hoogustumist.
Konjunktuuriinstituudi laenukeskkonna uuringu järgi on ettevõtete hinnangud pankade valmisolekule laenu anda järjest paranenud. Juunis olid need keskmiselt paremad kui enne kriisi. Eriti optimistlikud olid kinnisvaraettevõtted, kõige pessimistlikumad aga turismi- ja majutusettevõtted. Ka pankade laenutegevuse uuring (Bank Lending Survey) näitab, et pärast 2020. aasta esimesel poolaastal toimunud laenutingimuste mõningast karmistamist on järgnevates kvartalites tingimused aina leevenenud.
Tõenäoliselt on pankade julgust laene väljastada toetanud muu hulgas see, et üha vähem ettevõtteid jääb laenu tagasimaksetega hätta. Augusti lõpuks alanes üle 60 päeva viivises olevate laenude osakaal 0,5%ni. Ettevõtetele väljastatud laenude keskmine intressimäär on kuude arvestuses väga kõikuv, sest oleneb palju rahastatavatest projektidest ja laenuvõtjate krediidiriskist. 2021. aastal ettevõtetele väljastatud pikaajaliste laenude keskmine intressimäär (2,8%) on siiski natuke madalam kui kahel eelneval aastal.
