Majandususalduse indikaatorid saavutasid nii Eestis kui Euroopas oma põhja 2009. aasta kevadel. Sellest ajast alates on nii ettevõtjate kui tarbijate usk olude paranemisse järk-järgult taastunud ning Eesti ettevõtted on uute oludega kohanenud. Kõigis majandusvaldkondades peale ehituse ületavad usaldusindeksid praeguseks oma ajaloolisi keskmisi ning see annab lootust tugeva kasvu jätkumisele lähemas tulevikus.

Töötleva tööstuse ekspordi pöördumine kiirele kasvule eelmise aasta alguses tõstis Eesti majanduse madalseisust välja. Sellele aitas kaasa eelkõige arenevate turgude tugev nõudlus, mis omakorda toetas meie ekspordipartnerite majandusi. Nii Rootsi, Soome, Läti kui Saksamaa majandusarengud ületasid eelmise aasta teises pooles varasemaid ootusi. Lisaks välisnõudluse kasvule tugevdas meie rahvusvahelist konkurentsivõimet keerulise majandusolukorra poolt peale surutud kulude vähendamine, mis on kasvatanud tootlikkust ning parandanud ettevõtete kasumlikkust. Kolmandaks oluliseks teguriks osutus Eesti elektroonikatööstuse potentsiaali efektiivne ja jõuline kasutamine Rootsi kaudu liikuvas ekspordiahelas.

Neljanda kvartali majanduskasvust moodustas pea kaks kolmandikku töötlev tööstus, millest omakorda poole andis elektri- ja optikaseadmete tootmine valdavalt ekspordiks. Oluliselt panustasid kasvu ka energeetika, logistika ja finantsvahendus. Negatiivse panuse andsid neljandas kvartalis ehitus ning avalik haldus, haridus ja tervishoid. Avaliku sektori tegevusalade langus tuleneb keerulises eelarveolukorras surve all olnud palgakuludest.

Sisenõudluse osas pöördusid aasta lõpus kasvule ka investeeringud (kasv IV kvartalis 12%), mis on 2007. aasta teisest poolest olnud pidevas languses. Need olid valdavalt seotud masinate ja seadmetega, samas kui kinnisvaraga seotud investeeringud ei ole veel märkimisväärselt elavnenud. Elanike eratarbimiskulutused kasvasid neljandas kvartalis jõuliselt (7%), kuid aasta lõpus kiirenenud hinnatõus võimaldas reaalset eratarbimist kasvatada vaid 3%. Tooraine ja valmistoodangu varud eelmise aasta viimases kvartalis enam ei kasvanud, kuid eelneva aasta jooksul oli nende panus sisenõudlusesse märkimisväärne.

Rahandusministeeriumi viimane ametlik majandusprognoos pärineb eelmise aasta augustist ning sellega võrreldes on Eesti majandusarengud olnud nii positiivsemad. Nii eksport kui osaliselt selle tõttu tugevnenud sisenõudlus on taastunud oodatust kiiremini. Majanduskasvu numbrid ei tarvitse järgnevatel kvartalitel siiski enam nii kõrgele ulatuda kiireneva hinnakasvu ja tugevneva võrdlusbaasi tõttu. Järgmise majandusprognoosi avaldab rahandusministeerium aprilli algul.

Rahandusministeerium