Euroopa Komisjoni poolt täna avaldatud andmetel oli Eesti majandususaldusindeks* aprillis pikaajalise keskmise (=100) suhtes 101.2 punkti ja see on 1.2 punkti halvem kui märtsis. Kindlustunne (sesoonselt silutud andmetel) paranes viimase kuuga natuke teeninduses ja tarbijatel ning halvenes tööstuses, ehituses ja kaubandusettevõtetel.
Ka Euroopa Liidus tervikuna ja euroalal majandususaldus halvenes. EL majandususaldusindeks oli aprillis 89.7 ja langus kuuga oli 1.8 punkti, euroalal oli indeks 88.6 ja langus kuuga 1.5 punkti. Euroopas oli langus laiapõhjaline, haarates kõiki majandusharusid. Euroopa suurriikidest teatas olukorra halvenemisest Saksamaa (–2.3), Prantsusmaal (–2), Itaalia (–1.9). Euroopa Liidus langes majandususaldus 18 riigis ja suurim kukkuja oli Küpros, kus majandususaldus vähenes pangakriisi järgselt ühe kuuga 17.6 punkti (indeks oli 64.4). Küprose tarbijate kindlustunde indikaator oli –64.4 ja ehitussektori kindlusunne –72.7.
Aprillis oli majandususaldus üle ajaloolise keskmise vaid 4 Euroopa väikeeriigil: Eestis, Lätis, Leedus ja Maltal.
Vähim oli kindlustunnet majanduse tuleviku suhtes Küprosel (64.1), Portugalis (77.5), Luksemburgis (77.6), Itaalias (81.4), Sloveenias (83.4) ja Kreekas (84.1) kuid majandususaldus viimase kuuga ka neis riikides paranes (va. Luksemburgis).
Eestile oluliste ekspordimaade majandususaldus on kõrgem Euroopa Liidu keskmisest, kuid on viimase kuuga langenud. Nii oli majandususaldus Lätis 103.8 (langus kuuga 1.4 punkti), Leedus 104.3 (tõus 0.4 punkti), Rootsis 99.2 (langus kuuga 0.6 punkti), Soomes 92.7 (langus kuuga 1.6 punkti).
*Euroopa Komisjoni poolt avaldatav töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja (100 = pikaajaline keskmine 1990–2012).
