Mertsina sõnul on Hiina oma niinimetatud uue Siiditee (OBOR) toel väga jõuliselt laiendamas paljude riikide kaudu oma majanduslikku ja poliitilist mõju, ning seejuures võib-olla ka sõjalist mõju. "Kuna Hiina majandus kasvab kiiresti, siis on see pikemas vaates tõsiseks väljakutseks USA ja Euroopa riikide mõjule maailmamajanduses ja -poliitikas," ütles ökonomist BNS-ile.

Mertsina sõnul on vaatamata kaubandussõjale USA ja Hiina vahel, püsinud Hiina ekspordikasv ning sealhulgas ka ekspordikasv USA-ga viimastel kuudel siiski tugevana. Ekspordikasvule on muu hulgas kaasa aidanud Hiina jüaani nõrgenemine, mis muudab Hiina ekspordi maailmaturul konkurentsivõimelisemaks.

Swedbanki peaökonomisti sõnul pole praegu teada, kas kõrgemad tollitariifid jäävad pikemaks ajaks kehtima ning kuidas ja kui kiiresti võiks USA ja Hiina vaheline kaubandussõda laheneda. Mertsina sõnul on selge aga see, et mingil ajal ei ole kaubandussõda enam kummalegi poolele kasulik.

"Kui USA peaks minema edasi täiendavalt veel 200 miljardi dollari väärtuses kaupadele kõrgemate tollitariifide kehtestamisega ning kui Hiina sellele vastab, siis sellel saaks olema juba märgatavalt suurem mõju. See suunaks ilmselt üsna palju kaupu nii USA-st kui ka Hiinast teistele turgudele ning suurendaks veelgi tarneahelate väljatoomist Hiinast," rääkis Mertsina.

Kahe suurriigi vaheline kaubandussõda toob Mertsina sõnul kaasa muudatusi tarneahelates. Nimelt on mitmed USA suurettevõtted lubanud osa oma tarneahelad viia Hiinast välja teistesse madalamate tööjõukuludega riikidesse, sealhulgas näiteks Taiwanisse, Indoneesiasse ja Mehhikosse ning seda kavatsevad teha ka paljude teiste arenenud tööstusriikide suurettevõtted. Kuid samas räägib Mertsina sõnul Hiinasse tarneahelate jätmise kasuks asjaolu, et seal on tarneahelad kohati juba suurel kohalikul turul hästi välja arenenud.

USA valitsus teatas 7. augustil, et kehtestab alates 23. augustist 50 miljardi dollari väärtuses Hiina kaupadele 25-protsendised tariifid. USA kaubandusesindaja Robert Lighthizeri ametkond (USTR) teatas, et tariifid jõustuvad 279 Hiina kauba suhtes osana meetmetest Hiina kaubanduspoliitikate vastu, mis Ühendriikide ametnike sõnul julgustavad varastama riigi tehnoloogiat. Nende seas on mootorrattad, traktorid, raudteeosad, mootorid, põllumajandustehnika ja vooluringi osad.

Hiina on juba vastanud USA sammudele omapoolsete imporditollidega ning teatas 3. augustil, et on valmis rakendama uusi kaubandustariife 60 miljardi dollari väärtuses USA kaupadele, kui Washington viib ellu oma viimase ähvarduse kehtestada Hiina kaupadele 25-protsendine tariif 200 miljardi dollari väärtuses.

"Paljud USA ettevõtted sõltuvad Hiinast sisseostetud kaupadest ning kõrgemad tollitariifid võivad neile kahjulikult mõjuda. Samas kompenseerib, vähemalt osaliselt, Trumpi algatatud ettevõtete maksude langetamine kõrgemate tollitariifide negatiivse mõju," sõnas Mertsina.