Rahandusminister Jürgen Ligi on öelnud, et kui laenusaajad oma
kohustusi vähendavad, siis kahaneb ka EFSF-i mõju Eesti riigivõla
tasemele.
Eesti osalus EFSF-is on 0,28%, seda olukorras, kus
garanteerimisel ei osale kolm riiki – Kreeka, Iirimaa ja Portugal. Kui
osaleksid kõik riigid, oleks Eesti osalus 0,26%, kuid sellisel
juhul poleks abiprogramme vaja.
BNS-ile ministeeriumi poolt edastatud info järgi kehtivad EFSF-i raames
antud garantiid kuni programmiriik vastavalt laenugraafikule EFSF-ile
raha tagasi maksab ja EFSF omakorda selle raha abil oma kohustused
võlausaldajate ees täidab. Keskmine lunastamistähtaeg on praeguste
programmide puhul ligi 7,5 aastat. Enne 2013. aaasta keskpaika sõlmitud
toetusprogrammidest võidakse teha väljamakseid ka pärast 1. juulit 2013
ja need laekuvad tagasi vastavalt laenugraafikule.
Pärast 2013. aasta 1. juulit riigid enam uute võimalike
toetusprogrammide raames antavaid laene ei garanteeri. Kui mõni riik
peaks taotlema stabiliseerivat programmi pärast 1. juulit 2013, siis
rahastamine toimub EFSF-i välja vahetava Euroopa stabiilsusmehhanismi
(ESM) poolt, mis laenab edasilaenatava raha kapitaliturult temasse sisse
makstud kapitali tagatisel.
ESM saab ministeeriumi selgituste põhjal olema rahvusvaheline
finantsinstitutsioon nagu Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), mille antud
laenud ei kajastu teda asutanud riikide bilanssides.
Eesti sissemaksed ESM-i kajastuvad Eesti võlakoormuses ainult juhul, kui
riik otsustab sissemakseid finantseerida laenu arvelt. Kui seda tehakse
reservide arvelt, siis see võlakoormuses ei kajastu.
Senise kokkuleppe kohaselt on Eesti sissemakse ESM-i 149 miljonit eurot,
mis teostatakse viie aasta jooksul alates 2013. aastast 30 miljoni euro
kaupa. ESM-i on praegu kokku kavandatud sissemakseid 80 miljardi euro
väärtuses.
BNS
