"Ettevõtete, näiteks kõrgetest energiahindadest tulenevat likviidsusprobleemi võib aidata leevendada ettevõtjatele suunatud likviidsusabi. See teenus on juba praegu olemas ning avatud taotlemiseks. Käendustasu on 0,8–3,8 protsenti käenduse jäägilt aastas," kirjutab ministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar Estonian Celli juhile Siiri Lahele saadetud vastuskirjas.
Tatar toob välja, et energia müüjatel on võimalik ka oma müügikäibe laekumise kindlustamiseks ja ostjatele pikemate maksetähtaegade pakkumiseks kasutada krediidikindlustust.
Selle teenuse raames pakutakse arvete kindlustamist pankadega sarnastel tingimustel. Täpsemat infot mõlema teenuse osas saab sihtasutuselt Kredex,
märkis ta.
MKM-i asekantsler toob kirjas esile ka selle, et valitsus on energiakandjate hinnatõusu leevendamiseks otsustanud rakendada meetmeid, mille kohaselt ettevõtetele kompenseeritakse jaanuarist märtsini 100 protsenti elektri võrgutasu. Seni oli võrgutasu vähendatud 50 protsenti.
Gaasivõrgutasu on viidud nulli juba alates detsembrist ja kehtib kuni märtsini. Vedelkütuste ning elektrienergia vähendatud aktsiisimäärade rakendusperioodi pikendati kuni 30. aprillini 2023.
Samas tõdeb Tatar, et ootamatult kiire fossiilkütuste, sealhulgas maagaasi, kivisöe ja toornafta hinnatõus maailmaturul kombineerituna kõrgete kasvuhoonegaaside heitmekvootide hindadega on toonud endaga kaasa hinnatõusu pea kõigis energia tarbimise valdkondades – elekter, maagaas, vedelkütused, vähesemal määral ka kaugküte.
"Selline kulude kasv on kahtlemata negatiivse mõjuga kõigile Eesti elanikele ning ettevõtjatele," nendib energeetika ja maavarade asekantsler.
