Kummi- ja plasttoodete tootmises jäi mullu Eestis tootmismaht 2010. aasta tasemele ning aasta teisel poolel toodang mõnevõrra isegi vähenes, selgus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ülevaatest.
Samas kui mahtudelt jäi tööstusharu alla kriisieelsele tasemele, siis rahaliselt on müügimahud juba peaaegu täielikult kriisist taastunud.
Kummi- ja plastitööstuse müük ning eksport kasvasid aastaga kümnendiku võrra jõudes uue rekordini, kuid müük siseturule suurenes mõnevõrra vähem. Osaliselt oli müügitulu kasvu taga hindade tõus, sest tootjahinnad kasvasid aastaga keskmiselt 6,5%. Sarnaselt teistele harudele pidurdus hinnatõus just aasta lõpus.
Võrreldes 2010. aastaga müüdi oluliselt rohkem toodangut Lätti ning Leetu, kuid müük suurenes ka teistele peamistele eksportturgudele. Suurematest turgudest iseloomustas langus ainult Norrat, kuhu eksporditakse peamiselt kotte ja pakendeid.
Kuigi kummi- ja plasttoodete tootmissektoris suurenes iga kvartaliga töötajate arv, siis aasta kokkuvõttes jäi selles tööstuses hõivatud inimeste arv ikkagi viis protsenti alla aastatagusele tasemele. Ligi kümnendiku võrra kerkinud palgad tõid kaasa ka mõningase tööjõukulude suurenemise.
Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu põhjal andsid ettevõtjad 2011. aastale pigem tagasihoidliku hinnangu. Tellimusi oli tavapärasest vähem ning see oli probleemiks suuremale osale ettevõtetest. Ka 2012. aasta algus ei toonud kaasa pööret paremuse suunas ning ettevõtjate prognoosid lähituleviku osas on üsna tagasihoidlikud.
Eesti kummi- ja plastitööstuse moodustavad ligi 200 peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtet. Suuremad ettevõtted asuvad Tallinnas ja Harjumaal ning Tartumaal, kuid üsna palju töötajaid on ka Hiiumaal ja Saaremaal. Suuremateks ettevõteteks on plasttorude tootja Pipelife Eesti AS, plastakende tootja AS Plasto ja kummi- ja metalldetaile auto- ja masinatööstusele tootev Trelleborg Industrial Products Estonia OÜ.
