Tuletame meelde lihtsustusi, mis 2017. aasta sügisel jõustunud riigihangete seadusega lisandusid

Varasemaga võrreldes kehtivad kõrgemad piirmäärad.

Näiteks asjade ja teenuste lihthanke piirmäär on 10 000 euro asemel 30 000 eurot. Piirmäärade tõstmise tulemusena on hankijatel võimalik väiksemad ostud teha lihtsamas korras, mis vähendab töökoormust.

Lisandusid täiendavad erandid, millal riigihangete seadust ei pea kohaldama.

Laenu võtmiseks või kohtus esindamiseks advokaadi leidmiseks ei ole riigihange nõutav. Ka hankijate vahelise koostöö ja sisetehingute tegemise võimalused on senisest avaramad.

Menetluslikul poolel on hankijal võimalik kasutada nn pöördmenetlust ehk kontrollida kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste puudumist ainult eduka pakkuja puhul.

See tähendab, et hankijal ei ole vaja enam sisulist kontrolli teha kõikide pakkujate puhul, mis säästab hankija aega.

Hankepassi ehk ühtse kinnituste vormi kasutusele võtmisega kadus hankijal vajadus ise töötada välja mitmeid erinevaid vorme, millel ettevõtjatelt andmeid küsida.

Pakkuja vaates ei ole enam vaja iga kord uurida ja mõelda, millisel vormil hankijale andmeid esitada, vaid need saab esitada ühel tuttaval vormil. Hankepassi ja pöördmenetluse kasutusele võtmise tulemusel ei pea ettevõtja enam igas riigihankes esitama põhjalikke andmeid ja dokumente enda kvalifikatsiooni tõendamiseks, vaid esialgu esitab üksnes kinnituse tingimustele vastavuse kohta ning täpsemad andmed ja dokumendid esitab ainult siis, kui ta osutub edukaks. 

Sõlmitud lepingute muutmiseks on mitmeid õiguspäraseid võimalusi.

Siiski ei tohi eeldada, et lepingu täitmise käigus võib piiramatult muuta hanke ese, vastasel korral muutub kogu eelnev võistlev menetlus mõttetuks.

Uued võimalused lihtsustavad hankeprotsessi

E-hangetele üleminek annab ettevõtjatele lihtsama juurdepääsu riigihangetele. Nii hanke tingimuste elektrooniliselt kättesaadavaks tegemine kui ka taotluste ja pakkumuste elektrooniline esitamine aitab suurendada konkurentsi riigihangetes. Statistika kinnitab, et elektroonilise menetluse kasutamisel on esitatud pakkumuste arv suurem, mille tulemusena peaks hankijal olema valida veelgi paremate pakkumuste vahel. Kui selleks tuleb hanke korraldajal riigihangete registris veidi rohkem tööd teha, siis see ei peaks olema liiga kõrge hind, mida maksta toimivama konkurentsi nimel.

Riigihangete korraldamine on eelnevaga võrreldes muutunud paindlikumaks ja seetõttu tuleb hankijal järjest rohkem oma otsuste langetamisel kaalutleda.

Selline suundumus ei tulene niivõrd muutunud seadusest, vaid pigem rakenduspraktikast. Üha enam saab kohtupraktikas kinnitust tõsiasi, et riigihanke menetlus ei ole üliformaalne, mis tähendab aga seda, et iga väiksemagi eksimuse tõttu ei tohi ettevõtjat hankest kõrvale jätta, vaid hankijal tuleb kaalutleda, mis on vea sisu ja milline on selle kohane tagajärg. Samuti on hankijal endal nüüd rohkem vaja põhjalikult läbi mõelda, analüüsida ning kirja panna reeglid menetlustes, kus hankija otsustusvabadus menetluse kujundamisel on laiem, näiteks sotsiaal- ja eriteenuste puhul või kontsessioonilepingu sõlmimisel. Lihtsam oleks kui seadus annaks väga täpsed nõuded ette, kuid sel juhul kaotame paindlikkuse. Paindlikkus võimaldab hankijal endal otsustada, millised on optimaalseimad nõuded pakkujale ja pakkumusele ja ühendada need soovitud teenuse/asja/ehitustöö kvaliteediga.

Hea meel on samas näha, et need eksimused, millele rahandusministeerium järelevalvetegevuses on tähelepanu pööranud, on langustrendis. Ka Riigikontrolli äsja avaldatud auditist saab järeldada, et hankijate poolseid vigu esineb varasemast vähem.

Peame siiski vajalikuks ka edaspidi jätkata hankijate hanketegevuse kontrollimisega, et rakenduspraktika paraneks ja teadlikkus kasvaks. Järelevalve tegevuses näeme, et hankijate poolsed eksimused reeglite vastu ei ole üldjuhul tahtlikud, vaid tulenevad pigem teadmatusest ja kogemuste puudumisest.

Riigihange ei ole tuumateadus – aga nagu igal erialal, vajab teadmiste omandamist ja pidevat praktikat

Iga töö vajab õppimist ja kogemuste lisandudes tõuseb kvaliteet ning tulemuslikkus. Sama kehtib ka riigihangetes –  varasema kogemuse ja valdkondlike teadmiste puudumise korral tundubki riigihange keeruline.  Hanke korraldus ei ole samas tuumateadus – aga nagu iga töö, eeldab mõningate teadmiste omandamist ja pidevat praktikat. Riigihangete kaudu suunatakse turule suur hulk maksumaksjate raha, näiteks 2018. aastal oli see 2,7 miljardit eurot. Oluline on, et seda tehakse teadlikult ja targalt, hankija tegevus oleks läbipaistev ning hangetes osalevaid ettevõtjaid koheldakse sealjuures võrdselt. Seepärast ei saa eeldada, et igaüks saab riigihanke korraldamisega suurepäraselt hakkama ilma igasuguse ettevalmistuseta.

Kuigi Eesti kõrgkoolides ei saa hankespetsialistiks õppida, on valdkonna ja selle spetsiifika tundmine oluline hangete korraldamiseks. Selleks, et riigihanked oleks hästi korraldatud, tuleb hangete korraldajate kompetentsi tõsta. Sellega rahandusministeerium ka aktiivselt tegeleb. Möödunud aastal koolitasime 625 hankija esindajat ja ka sel aastal on plaanis koolitustega jätkata, lisaks andsime riigihangete alast nõu ca 2300 korral.

Samas on mõistlik ka korraldamine koondada pädevate spetsialistide kätte, eriti neis valdkondades ja asutustest, kes korraldavad hankeid harva. Näiteks kohalike omavalitsuste asutuste või väiksemate riigiasutuste hankeid võiks veelgi enam korraldada ühiselt või keskselt ning samuti tuleb  pidevalt hoolitseda sellest, et riigihangetega tegelevad inimesed oleksid kompetentsed.

Ettevalmistused riigihangete seaduse uuendamiseks on töös

Rahandusministeerium on kaardistanud probleemid, mis on tekkinud 2017. aastal jõustunud seaduse kohaldamisel ning oleme asunud seadust uuendama. Väiksem pakett võimalikke muudatusi oli kooskõlastamisel ja on peagi kavas esitada valitsusele. Ministeeriumide ja huvigruppide arvamus eelnõu kohta oli üldiselt toetav. Suurem pakett muudatusi on ettevalmistamisel ja saadetakse huvigruppidele arvamuse avaldamiseks lähikuudel.

Samuti jätkame riigihangete registri arendamisega, pöörates sealjuures erilist tähelepanu kasutusmugavusele. Näiteks on hiljuti kasutusele võetud automaatkontrollid, mis aitavad vältida eksimusi menetlusliigi valikul. Automatiseeritud on päringuid teistesse infosüsteemidesse,  registrisse on integreeritud hankepass. Seaduse rakenduspraktika parandamiseks korraldab rahandusministeerium koolitusi, samuti saab iga huviline küsida nõu nii seaduse tõlgendamise osas kui registri kasutamise kohta.