„Riigieelarvest moodustavad hangetega tellitavad tooted, teenused ja ehitustööd pea kolmandiku, mis moodustab Eesti SKP-st 12-18 protsenti. Kui edaspidi hakkame sellest suunama osa innovaatiliste lahenduste hankimisse, siis me ei hangi lihtsalt teenuseid ja asju, vaid hangime probleemile lahendust. Riigiasutused hakkavad iseenda hanke eelarve kaudu toetama teadus- ja arendustegevuse tulemusel sündinud innovatsiooni turul, mis panustab ka Eesti majanduse kasvu,“ sõnas majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo.
Innovatsioonihankes ei ole hangitav ese detailselt ära kirjeldatud, vaid oodatud on erinevad lahendused, mille hulgast valitakse parim konkreetse probleemi lahenduseks.
Samuti ei mõisteta innovatsiooni hankena ainult innovatsioonipartnerlust kui hanke menetluse liiki, vaid innovatsioonihanke raames hangitakse innovatsiooniprotsessi koos tulemustega või innovatsiooni tulemust. Innovatiivsete toodete, ehitustööde ja teenuste ostmisega saab oluliselt parandada avalike teenuste tõhusust ja kvaliteeti ning lahendada tõsiseid ühiskondlikke probleeme.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saab aidata ministeeriume ja nende valitsemisalasid innovatsiooni defineerimise ja koolitustega, kuid iga valdkond peab siiski ise mõtestama oma valdkonnas probleemid ning kaaluma hangetes probleemipõhise lähenemisega innovaatiliste lahenduste hankimist.
Ministeeriumitele ei ole protsentuaalsed eesmärgid kohustuslikud, sest valdkondade vajadused innovatsiooni järgi on erinevad. Kuid on oluline, et iga valdkond analüüsib enda valdkonnaspetsiifiliselt innovatsioonivajadused läbi ja esitab MKM-ile igal aastal selle kohta tegevuskava, mis võimaldab analüüsida avaliku sektori innovatsiooni tervikuna. Esimest korda esitavad asutused oma andmed 2025. aasta alguses.
Igal aastal hangib umbes 700 erinevat asutust aastas kokku ligikaudu 4–5 miljardi euro eest tooteid, teenuseid ja ehitustöid, mis moodustab Eesti SKP-st 12–18% ja riigieelarvest pea 1/3. Kui 2022. a riigihangete rahalisest mahust oleks 5% olnud innovatsioonihanked, siirdunuks riigihangete kaudu innovatsiooni edendamisse 280 miljonit eurot.
Valitsus seadis koalitsioonilepingus eesmärgiks teha valitsusvaldkondadeülene kokkulepe, et kaks protsenti kõigist hangetest peab olema suunatud innovatiivsete lahenduste hankimisele.
