Tegu ei ole sugugi uue asjaga: rahandusministeeriumi dokumendiregistrist leitav dokument kannab nime «Toetuste andmise tingimused avaliku sektori innovatsioonivõimaluste tõstmiseks» ja sealt saab lugeda, et rahaprogramm kestab 2021.–2027. aastani, sealjuures võib mõned asjad jätta ka 2029. aastasse.
Programmi maht on Eesti mõistes vägev: 63,1 miljonit eurot, millest 70 protsenti annab Euroopa Liit, 30 protsenti paneb juurde Eesti maksumaksja. Tegemist nimetatakse dokumendis sekkumiseks ja see käib nii: riigiasutus või -amet esitab «elluviijale ideekavandi innovatsiooniprojekti elluviimiseks». Eesmärgiks on mõne valdkonna probleemi lahendamine ja ametiasutuse poliitikate parem elluviimine.
Seletuskirjast selgub, et innovatsiooni püütakse ka praegu teha, et Eesti 2035 programmi ellu viia, aga saaks paremini. Probleem on, et Eestis ei kasutata piisavalt teadusuuringuid. Ja enamgi veel, öeldakse, et rahvusvahelised uuringud näitavad, et Eesti valitsusasutuste tegevuse senine tulemus on keskpärane.
Praegu tegelevad Eesti riigis innovatsiooniga mitu asutust. Nii on riigikantselei juurde loodud avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühm ja nemad tegid ettepaneku luua riigikantselei juurde innovatsioonitiim, kes meil nüüd innovatsiooni teebki.
Riigiasutuste innovatsiooni arendajana märgitakse veel EISA (Kredexi ja EASi ühisasutus) toetusi avaliku sektori innovatsiooni tarbeks – see on pannud rohkem uuendustele mõtlema.
Lisaks on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juures asutus nimega Accelerate Estonia – viimased kaks keskenduvat ideedele, mida oleks võimalik ka rahvusvaheliselt rakendada, kirjutab Postimees.
Praegu ringi liikuva seletuskirja järgi on vaja aga innovatsiooni mõiste ära muuta. Nüüdsest soovitakse, et avaliku sektori innovatsiooniprojekt ei saaks raha mitte ainult siis, kui seal tehakse teadus- või arendustegevust, vaid ka sellistel juhtudel, kui see sisaldab mingit teadus- ja arendustegevust või kasutatakse juba varasema teadus- või arendustegevuse tulemusi.
Rahastust saavad projektid, mis panustavad eelnõu seletuskirja järgi nutika spetsialiseerumise valdkondadesse. Need on näiteks kohalike ressursside väärindamine, nutikamad energialahendused ja muu seesugune.
Maksumuse koha pealt leitakse, et alla miljoni euro projekti väga ei tehta ehk kokku loodetakse saada umbes 56 tehtud projekti. Tänavuse aasta lõpuks peaks neist valmis olema kaheksa.
Seda, et kõik tööle hakkavad või neid näha saab, ei tasu aga loota. Nagu öeldakse seletuskirjas: «Eeldame, et kõigis projektides on teataval määral ettearvamatust, millega kaasnevad riskid. Seetõttu arvestame, et kõik projektid ei pruugi lõppeda lahendusega, mida saab ellu rakendada (sellega on arvestatud ka sekkumise tulemusnäitajas – prognoosime, et 40 protsenti rahastatud uuenduslikest lahendustest on kasutusele võetud).» See tähendab, et umbes 60 protsenti tehtavatest asjadest läheb kõige liha teed ja «oli tore proovida» kategooriasse.
«Läbikukkumine on aktsepteeritav, kuna eksperimenteerimise põhiolemus eeldab riskide võtmist. Meetme tegevus sisaldab uusi julgeid ideid ning erinevate lahenduste katsetamist, et jõuda nendeni, mis parimal viisil aitavad avaliku sektori poliitikaid ellu viia. Seega võib juhtuda, et innovatsiooniprojekti tulemused andsid teadmise, et selliselt ei ole mõistlik tegevust ellu viia, mistõttu seda lahendust ei rakendata. Sellisel juhul ei arvestata seda projekti kasutusele võetuna,» selgitavad miljoniprogrammi ehitajad.
