Eelmisel sügisel sai põllumajanduse valdkonnas Eestis esimest korda küsida innovatsiooniklastri toetust, mille eesmärk oli tipptasemel teadusuuringute ja tehnoloogia viimine iga sellest huvitatud põllumeheni. Selleks toetuseks on ette nähtud 8,4 miljonit eurot, millest 4 miljonit eurot läks jagamisele eelmisel sügisel.
Kui innovatsiooniklastri toetuse taotluste vastuvõtt mullu oktoobris avati, laekus sinna 10 tegevuskava, millega taotleti kokku 7,5 miljonit eurot toetust ehk pea kaks korda rohkem, kui jagamiseks raha oli. Taotlusi hindas komisjon, mis jagas igale tegevuskavale punkte, nii et lõpuks tekkis paremusjärjestus.
Kui tavaliselt jagatakse paremusjärjestusega taotlusvoorus välja kogu jagamisele minev toetus enim punkte saanud taotlustele, siis antud juhul määrati raha vaid kahele projektile, MTÜ-le Eesti Põllukultuuride Innovatsiooniklaster ja Piimaklaster MTÜ-le, kogusummas 1,6 miljonit eurot. Ülejäänud 2,4 miljonit eurot jäeti välja jagamata.
"Süsteemis peab olema väga suur viga või oli komisjon ebapädev," leidis aiandusklastri juhatuse liige ja aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin. Ühe kohtus kahtluse alla seatava punktina toob ta välja, et määruse kohaselt peab viies toetatavas valdkonnas iga valdkonna parim taotlus rahuldatama. Aiandussaaduste valdkonnas oli nende taotlus ainus, kuid seda ei rahuldatud, põhjuseks lävendi mittetäitmine.
Mahe Lambakasvatuse Klastri juhatuse liikme ja Eesti Lambakasvatajate Seltsi juhatuse esimehe Annika Väli sõnul tahtsid nad toetuse abil arendada teaduspõhist mahelambakasvatust, kuna 60 protsenti siinsetest lammastest peetakse mahedalt. "Teiste põllumajandussektoritega võrreldes oleme neist väga pikalt maas," sõnas ta. Plaan oli võtta asi ette laiaulatuslikult ja kaasata teadlased alates söötmisest ja karja tervisest ning lõpetades valmistoodete arendamisega, sinna vahele ka näiteks kiskjakahjude ennetamine jälgimissüsteemide abil.
Lambakasvatajad andsid PRIA otsuse kohtusse, ja nagu nende jurist Helen Batista selgitab, on peamine põhjus see, et taotlusi hindas ebapädev hindamiskomisjon. "PRIA moodustas komisjoni, kuid PRIA liiget sinna ei määranud, seega ei ole hindamiskomisjonil pädevust taotlusi hinnata," sõnas ta.
PRIA kinnitas, et hindamiskomisjon on moodustatud PRIA peadirektori käskkirjaga ning selle koosseisu kuuluvad kaks PRIA teenistujat, kes on komisjoni esimees ja aseesimees. Ka olid komisjoni kaasatud Eesti vastava valdkonna pädevaimate organisatsioonide esindajad, kusjuures nende organisatsioonide valikul lähtuti maaeluministeeriumi soovitustest ning ka individuaalsed komisjoniliikmed kooskõlastati enne komisjoni koosseisu kinnitamist maaeluministeeriumiga.
Põhjus, miks eelarves olnud neli miljonit eurot välja jagamata jäi, peitub PRIA sõnul selles, et seitse tegevuskava ei vastanud hindamis-kriteeriumide miinimumnõuetele. PRIA plaanib aga teha uue taotlusvooru sügisel ning jagada siis välja raha, mis esimesel korral jäi jagamata.
