Nordea Pank ootab värskes majandusprognoosis 2013. aasta Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvuks 2,3 protsenti, märtsis prognoosis pank Eestile 3,2-protsendist majanduskasvu.
Nordea täna avaldatud prognoosi järgi kasvab Eesti majandus 2014. aastal 3,6 protsenti, märtsis prognoosis pank Eestile järgmiseks aastaks veidi suuremat ehk 3,8-protsendist majanduskasvu.
Tarbijahinnad kasvavad prognoosi kohaselt tänavu 3,3 protsenti ja tuleval aastal 3,0 protsenti. Märtsis prognoosis Nordea tänavuseks inflatsiooninumbriks 3,5 protsenti ja tulevaks aastaks 3,3 protsenti.
Tööpuuduse määr on Nordea prognoosi kohaselt tänavu 9,4 protsenti ja 2014. aastal langeb 8,6 protsendile. Märtsis prognoosis pank töötuse määraks tänavu 9,2 protsenti ning järgmisel aastal 8,5 protsenti.
Eesti sisenõudlus ei suuda täielikult tasakaalustada euroala ja kaubanduspartnerite majanduste oodatust suuremat langust ja aeglasemat taastumist. "Peamine mõjutaja on tagasihoidlikum investeeringute maht, mille taga on peale CO2 kvootide müügist ja EL-i struktuurifondi vahenditest rahastatud investeeringute vähenemise ka välisturu ebasoodsad arengud," märkis Nordea peaanalüütik Tõnu Palm majandusülevaates.
Palmi sõnul jääb tänavuse majanduskasvu peamiseks mootoriks eratarbimine ning Eesti ettevõtete müügimahud kasvavad ja kasumlikkus püsib hea, mistõttu elavneb tuleval aastal ka ekspordi kasv. Põhjamaades ja Eestis püsib tarbijakindlus euroala keskmisest tugevam, aidates pehmendada majanduskriisi mõju.
Sel aastal on Eestile edu toonud eeskätt investeeringud efektiivsusesse, panustamine eksporditurgudele ja tootearendusse, selgub Nordea majandusülevaatest.
Vaatamata majanduse ajutisele aeglustumisele võimaldavad ettevõtete tugev finantsseis koos tehtud investeeringutega saada kasu globaalmajanduse eesseisvast elavnemisest järgmisel aastal.
Pikas perspektiivis on Eesti probleem sissetulekute liiga aeglane konvergents. Palmi sõnul kasvab reaalpalk praegu kiiremini kui viimasel kümnel aastal keskmiselt, kuid peagi hakkab kasv aeglustuma. Sissetulekute kiiremat kasvu on Palmi hinnangul võimalik saavutada kasvava müügitulu ja kasumlikkuse abil. "Seega on majanduse pikaajalise kasvu jaoks peamise tähtsusega investeeringud inimkapitali, tehnoloogiasse, arendustegevusse ja innovatsiooni."
Palm lisas, et Eesti vajab rohkem ettevõtlust, eriti eksporti, ja et importi aitab piirata sisetarbeks suunatud tootmine.
"Eesti põhiküsimus on, kuidas arendada piiratud ressursse ja suunata kõrgemat lisandväärtust loovatesse harudesse. Küsimus on valikutes – kuhu suunata ressursid. Näiteks põlevkivist saame toota elektrit või kordades kõrgema lisandväärtusega ja kasumlikkusega põlevkiviõli. Pikaajalise potentsiaaliga võiks olla isegi tervishoiu valdkond, mis võiks eksporti panustada," kommenteeris Palm.
Eesti jooksevkonto puudujäägiks prognoosib Nordea tänavu 0,8 ja tuleval aastal 0,9 protsenti SKP-st, riigieelarve puudujäägiks on oodata tänavu 0,6 ja tuleval aastal 0,1 protsenti SKP-st.
