Rahandusministeeriumi andmetel laekus kümne kuuga riigile tulusid 6,63 miljardit eurot ehk 300 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal sama ajaga. Kuludeks suunati 6,66 miljardit eurot ehk 450,1 miljonit eurot rohkem kui mullu samal ajal. 2015. aasta eelarves on planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 8,45 miljardit eurot ning kulude maht koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 8,67 miljardit eurot.
Kümne kuuga kogutud maksutulud moodustavad ligi 90% perioodi jooksul laekunud riigi kogutuludest. Maksu- ja tolliamet kogus 5,96 miljardit eurot, mis on 471,5 miljonit eurot ehk 8,6 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Kasv tulenes peamiselt suuremast käibe- ja sotsiaalmaksu laekumisest.
Maksutuludest suurimate tululiikidena tasuti sotsiaalmaksu 1,99 miljardit eurot, käibemaksu 1,56 miljardit eurot ning aktsiise 725,0 miljonit eurot. Kõige enam kasvas käibemaksu (156,1 miljonit eurot ehk 11,1%) ja sotsiaalmaksu laekumine (135,9 miljonit eurot ehk 7,3%). Edasiantavaid makse laekus kokku 997,5 miljonit eurot, mida on 47,6 miljonit eurot ehk 5% rohkem kui möödunud aastal sama ajaga.
Mittemaksulisi tulusid laekus oktoobri lõpuks 672,5 miljonit eurot, mis on 171,4 miljonit eurot ehk 20,3% vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Peamiseks vähenemise põhjuseks on Euroopa Liidu ja muud toetused, mis on aastaga vähenenud 28,9%. Kaupu ja teenuseid müüdi aasta algusest 132,1 miljoni euro ulatuses ja muid tulusid laekus 137,7 miljonit eurot.
Kuludeks suunati 6,66 miljardit eurot ehk 7,2% rohkem kui mullu. Kulud kasvasid eelmise aasta sama perioodi mahuga võrreldes 450,1 miljonit eurot. Kasvust ligi poole ehk 222,4 miljonit eurot moodustasid väljamakstud pensioni-, ravi-, töötuskindlustus- ning muud toetused.
Tööjõu- ja majandamiskulude maht kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 80,1 miljonit eurot ehk 7,8%. Tööjõukuludeks kasutati 574,1 miljonit eurot, aastane kasv oli 5,2 protsenti. Majandamiskuludeks kasutati 528,3 miljonit eurot ehk 10,8 protsenti rohkem kui eelmisel aastal, teatas rahandusministeerium.
Investeeringuteks on aasta algusest suunatud 344,3 miljonit eurot, mis on 13,5% vähem kui eelmisel aastal. Riigiasutused investeerisid ise 231,8 miljonit eurot, mis on 17% rohkem kui eelmisel aastal. Investeeringutoetusi seevastu anti 112,6 miljoni euro ulatuses, mis on 87,2 miljonit eurot ehk 43,7% vähem kui mullu.
Välistoetusi koos ettemaksetega maksti välja 360,6 miljonit eurot ehk 35,8% plaanitust, mis on 78,1 miljonit eurot vähem kui eelmise aasta kümne kuuga peamiselt maaelu- ja kalandustoetuste vähenemise arvel summas 36,3 miljonit eurot. Eelmise perioodi vahenditest rahastatavaid projekte on töös on veel 718 ning neid on võimalik ellu viia 2015. aasta lõpuni.
2014.–2020. aasta finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid. Alates käesoleva aasta algusest on uue perioodi toetusi välja makstud 53,7 miljoni euro ulatuses, sealhulgas maaelu arengukava meetmete raames 33,4 miljonit eurot.
