Riigikassasse laekus aastaga e-residentidelt ja nende ettevõtetelt tööjõumaksude ja dividendide tulumaksuna ning Eesti digi-ID taotlemise ja ettevõtte loomise riigilõivudena kokku 66,8 miljont eurot.
E-residentsus toob Eestile mitmekordse majandusliku kasu
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul tuleb e-residentsust lähiaastail jõuliselt edasi arendada, et programm saaks täiel määral panustada Eesti majanduse kasvu. „Iga e-residentsuse edusse investeeritud euro toob juba praegu Eestisse vähemalt 8 eurot tagasi. Kümne aastaga on e-residentsus teinud Eesti tuntuks digiriigina, edaspidi peame tugevdama oma konkurentsieelist Euroopa parima ettevõtluskeskkonnana, et tuua Eestisse uusi makse maksvaid e-residentide ettevõtteid,“ sõnas Keldo.
Uusi e-residente lisandus mullu 11 484, mida oli viis protsenti rohkem kui aasta varem. 2024. aastal asutasid e-residendid kokku rekordilised 4818 ettevõtet, mida oli samuti viis protsenti rohkem kui 2023. aastal. Senine rekord oli 2021. aastal, mil loodi 4712 ettevõtet. Enim uusi Eesti ettevõtteid asutasid Hispaania, Ukraina, Türgi ja Saksamaa kodakondsusega e-residendid, vastavalt 711, 387, 305 ja 299. Samade riikide kodanikud juhivad ka uute programmiga liitujate edetabelit.
E-residentsuse juhi Liina Vahtrase hinnangul mõjus juubeliaasta programmile positiivselt. „Näeme selgelt, et ettevõtjad leiavad meie pideva müügitöö tulemusena üha enam tee Eestisse: iga viienda Eestis mullu loodud ettevõtte asutaja on e-resident ning ettevõtteid loodi rohkem kui kunagi varem. Kvantiteedi kõrval peame keskenduma aga ka kvaliteedile ehk ettevõtete kasvule Eestis, et nende maksutulu ning panus Eesti majandusse ajas üha tõuseks,“ märkis Vahtras.
Ta lisas, et just sellele keskendubki programmi uus strateegia aastateks 2026–2029, mis valmib tänavu sügisel. „Kui küsida, milliseid e-residente me Eestisse tahame, siis on fookuses ettevõtted, millel on juba eksisteeriv äritegevus ja võimekus Eestisse kohe töötajaid palgata. Selleks tuleb ettevõtte loomine senisest kiiremaks ja mugavamaks muuta, arendada programm kaardivabaks ning täiustada äriteenuste ökosüsteemi,“ selgitas Vahtras.
Tööjõumaksud moodustavad suurima osa maksutulust
Programmi juht toob hea näitena Eesti majandusse panustavast e-residendi ettevõttest välja Ukraina e-residendi loodud sisuturundusplatvormi PRNEWS, mille Eesti kontoris töötab praegu 21 inimest ning mille meeskonda kuulub kokku 58 töötajat viies riigis, sh Ukrainas, Armeenias, Poolas, Belgias ja Ameerika Ühendriikides. Ettevõtte käive kasvas 2024. aastal 30 protsendi võrra, ulatudes 5,2 miljoni euroni, mis on kolm korda kiirem kasv kui turu keskmine. PRNEWS maksis 2024. aastal Eestis makse kokku üle 375 000 euro. Kuna 2025. aastal on kavas uued värbamised ja palgatõusud, siis on ettevõtte hinnangul oodata Eesti riigile tasutud tööjõumaksude kasvu 50 protsendi võrra.
„E-residentsus võimaldas mul luua ettevõtte maailmas mugavaimas ja läbipaistvaimas ärikeskkonnas. Nüüdseks on Eestist saanud meie peakontori asukoht ja talendi tõmbekeskus paljudest riikidest. Oleme uhked, et meie veebiplatvormi kasutatakse 109 riigis ning et see tugevdab Eesti digiriigi mainet,“ ütles PRNEWSi asutaja ja juhatuse liige Alexander Storozhuk.
Eelmisel aastal laekus e-residentide ettevõtetelt maksutuluna riigikassasse 63,6 miljonit eurot. Valdava osa lõppenud aasta maksulaekumistest – 71 protsenti ehk 45 miljonit eurot – moodustasid tööjõumaksud. Ülejäänud 29 protsenti kogunes erijuhtude tulumaksust, valdavalt dividendidelt, mida laekus e-residentide Eesti ettevõtetelt 18 miljonit eurot. E-residentsuse 2024. aasta kulud kõikide riigiasutuste peale kokku olid 7,5 miljonit eurot.
E-residentsuse programm loodi 2014. aasta lõpus eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. Läbi aegade on e-residendiks saanud üle 121 600 inimese 185 riigist. Praegu kehtivaid viieaastase kasutusajaga e-residendi digi-ID kaarte on käibel üle 59 500.
E-residendid on läbi aegade asutanud ja kaasasutanud üle 33 800 Eesti ettevõtte. E-residentsuse programmi senine otsene majanduslik kogumõju Eesti riigile on olnud 274 miljonit eurot. Lisaks tõuseb riigile programmist kaudne tulu, mis tuleneb Eesti mainekasust ning e-residente teenindavate Eesti ettevõtete kasvust ja investeeringutest. Programmi majandusliku mõju mõõtmise aluseks on riiklikult kinnitatud mudel, mis võtab arvesse e-residentide Eesti ettevõtete tasutud tööjõumakse ja erijuhtude tulumaksu.
E-residendi ettevõtteks loetakse sellised Eesti ettevõtted, kus e-residendi roll ettevõtte juurde on tekkinud asutamisel või kuni 90 päeva jooksul asutamisest ning ettevõttega liituva välisriigi kodaniku e-residendi staatus peab olema tekkinud enne äriühingu loomist.
