Eelmisel aastal maksti 58 miljoni euro ulatuses keskkonna- ja paikkonna parandamise toetusi, kõige rohkem said toetusi Pärnu- Saare- ja Lääne-Viru põllumehed, teatas Põllumajandusministeerium.
Pärnumaal said põllumehed mullu keskkonnatoetusi 5,8 miljonit eurot, Saaremaal 5,3 miljonit eurot ja Lääne-Virumaal viis miljonit eurot, kõige vähem ehk 1,7 miljonit eurot said toetusi Hiiumaa ja Ida-Virumaa põllumehed, selgus täna Põllumajandusministeeriumis tutvustatud maaelu arengukava (MAK) 2007–2013 keskkonnameetmete 2012. aasta püsihindamise aruandest.
Kõige rohkem ehk 40 protsenti keskkonnatoetustest said eelmisel aastal taimekasvatuse sektor, järgnesid piimatootmine 27 protsendi, loomakasvatus 21 protsendi, segatootmine 11 protsendi ning sea- ja linnukasvatus ühe protsendiga.
Sissetulekute jaotumist graafiliselt kajastav Lorenzi kõver näitab, et MAK-i teise telje toetused jaotusid 2012. aastal ebaühtlaselt. "Kümme protsenti taotlejatest said 77 protsenti toetustest," ütles Põllumajandusuuringute Keskuse peaspetsialist Katrin Vask.
Keskkonnameetmetega liitunud tootjate käsutuses olevat maad oli 2012. aastal 63 protsenti kogu ühtse pindalatoetuse alla kuuluvast maast, sealjuures näiteks mahetoetusi saanud tootjate pind kasvas võrreldes perioodi algusaastaga 14,4 protsenti.
MAK 2007–2013 püsihindamise raames analüüsitakse meetmete rakendumist ja tegevustele seatud eesmärkide täitmist. Kõigi keskkonna ja paikkonna parandamise toetuste ehk niinimetatud teise telje meetmete püsihindamist teeb Põllumajandusuuringute Keskus.
MAK 2007–2013 teise telje meetmed on eelkõige seotud mullastiku, veekeskkonna, elurikkuse, põllumajandusmaastike säilitamise ja parandamisega ning maaelanikkonna jätkusuutlikkuse tõstmisega. Alates 2007. aastast on selleks välja makstud 270 miljonit eurot, keskkonnameetmete kogueelarve oli 380 miljonit eurot.
Vahemikus 2009–2012 on iga aastaga suurenenud ka MAK-i kolmanda telje ja Leader-toetused. Kolmanda telje toetused on suunatud maapiirkonna elukvaliteedi parandamisse ja maamajanduse mitmekesistamisse, neid on kõige rohkem saadud Harjumaal. Leader-toetusi, mis on mõeldud edendama kohalikku elu maapiirkonnas, maksti kõige rohkem Lääne-Virumaale.
