Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk 2017. aasta kokkuvõttes 6,5 protsenti. Eelmise aasta viimases kvartalis ulatus palgakasv 7,6 protsendini. Palgakasv ületas hinnatõusu tempot 2017. aasta kokkuvõttes 3 protsendi võrra, mida võib pidada mõõdukaks. Palga ostujõu kasv oli viimase viie aasta madalaim ning seda piirab taastunud inflatsioon. Varasematel aastatel oli hinnatõus madalate toormehindade tõttu erakordselt madal.
Koos majandusaktiivsuse suurenemisega kiirenes palgakasv kogu eelmise aasta jooksul. Kui varasematel aastatel oli ettevõtetel mureks liiga kiire ehk tootlikkust ületav palgakasv ja kasumite langus, siis 2017. aasta kokkuvõttes oli pea kõikidel tegevusaladel kasumite tõus kiirem palkade kasvust. Sellele on kaasa aidanud suurenenud nõudlus ning mõõdukas hinnakasv, mis on esmajärjekorras parandanud ettevõtete kasumlikkust. Olukord on halvenenud ainult hulgi- ja jaekaubanduses, kus madala palgataseme tõttu valitseb tööjõu nappus ning tihe konkurents sunnib töötasusid kasumitest kiiremini tõstma.
Palgad kasvasid 2017. aastal kõikidel tegevusaladel. Aasta kokkuvõttes oli keskmisest kiirem palgakasv mäetööstuses (11,1 protsenti) ning info ja side (10,2 protsenti) tegevusalal. Mäetööstuses taastus palgatase pärast madala nafta hinna tingitud raskusi 2016. aastal, kuid seda tegevusala mõjutas ka ehitusturu aktiveerumine. Info ja side tegevusalal on viimastel aastatel olnud väga head müügitulemused, mis avaldub ka makstavates töötasudes. Kuna info ja side tegevusala on väga tööjõumahukas, siis ei ole palkade ennakkasv kasumite ees halvendanud nende konkurentsiolukorda.
Tänavu võib oodata palgakasvu aeglustumist, mida mõjutab nii majanduskasvu normaliseerumine kui ka varasemast mõõdukam alampalga tõus. Kui varasematel aastatel on miinimumpalga tõus olnud 10–11 protsendi juures, siis tänavu suurenes alampalk 6,4 protsenti 500 euroni ning selle kasv oli enam-vähem kooskõlas keskmise palga kasvutempoga. Samas hoiab palgasurvet madala tööpuuduse tõttu valitsev tööjõu nappus, mida aitab sel aastal mõnevõrra leevendada maksuvaba tulu tõus, mis vähendab keskmise ja madalama palgaga töötajate maksukoormust.
Erki Lõhmuste, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja
