"Veonduse ja laonduse haru negatiivne panus majanduskasvu on küündinud viimasel aastal ligikaudu miinus 0,7 protsendipunktini SKP-st," ütles Palm BNS-ile. Ta lisas, et ranspordisektordisektori negatiivne panus järgnevatel kvartalitel tõenäoliselt jätkub, sest transiidimahtude langus on osaliselt struktuurne.
"Üheltpoolt on kasvanud Venemaa sadamate võimekus ekspordiks ning teisalt kestab tagasihoidlikuma piruka juures karm hinnakonkurents Läti ja Leedu transiidiga. Venemaa majanduse nõrkusest ja sanktsioonidest lähtuvalt on kahjustunud ida-suunaline kaubandus. Venemaa majandus on täna ligikaudu 4-protsendises majanduslanguses, jäädes nõrgaks ka järgmisel aastal. Nõrk rubla ning ostujõu langus on kahandanud Venemaa importi. Seda ida-suunalist kaubavoogude nõrkust ei kompenseeri täna paraku mõõdukalt kasvav eksport Euroopasse," rääkis Palm
Ootuspäraselt panustas esimese kvartali majanduskasvu enim töötlev tööstus, mida veab mõõdukas eksport. Kui kaubandusparterite puhul näeme jätkuvalt veel miinus või null kasvuga töötleva tööstuse mahte, siis Eestis kasvasid mahud esimeses kvartalis ligikaudu 3,6 protsenti aastases võrdluses, ültes Palm.
"Hinnasurvet ja tagasihoidlikku nõudlust tunnetavad lisaks keemiatööstus, ehitussektor, energeetika ja valitud põllumajanduse harud," rääkis Palm.
Lisaks võisid tagasihoidlikku kasvunumbrisse panustada tema hinnangul tagasihoidlikumad varud, mis möödunud aasta lõpus olid kõrgel tasemel. "Ka netotootemaksude jõuline panus majanduskasvu edaspidi ajas järk-järgult väheneb, sest maksureformide positiivne mõju maksulaekumisele taandub tasapisi välja."
"Kokkuvõttes jätkab Eesti Euroopa mõistes mõõduka kasvuga. Selline 1-1,5-protsendine lisandväärtuse kasv, mida oleme kogenud viimasel aastal, motiveerib samas mõtlema uute kasvuallikate arendamise peale," märkis ökonomist. "Hea, kui need keskenduvad ekspordile ja investeeringutele, sest tarbimise kasvutempo nii kiires tempos pikaajaliselt ei saa jätkuda," lisas ta.
Nordea märtsikuu prognoosi kohaselt on Eestil väljavaade saavutada sellel aastal 2-protsendine majanduskasv. "Kasvu veab suures osas eratarbimine ja edaspidi, teisest poolaastast järk-järgult tugevnev ekspordinõudlus ning investeeringute pöördumine kasvule. Eesti kasvuväljavaade on paraku paljuski kinni euroala taastumises, mistõttu pole põhjust oodata tänavu kasvuhüpet," ütles Palm.
Eratarbimise jõuline ligikaudu 5-protsendine aastakasv jätkub Palmi sõnul tõenäoliselt esimesel poolaastal, kuid seejärel hakkab see mõõdukalt aeglustuma. Kõrge võrdlusbaasi kõrval jahutab eratarbimise kasvutempot tärkav hinnakasv. "Võimalik, et juba järgmisel kuul jõuavad hinnad aastalangusest pluss poolele. Seega vajab majandus kiiremaks kasvuks suuremat ekspordipanust ja investeeringute pöördumist kasvule. Ekspordimahtude kasvu toetab teisel poolaastal euroala jätkuv taastumine, sealhulgas jätkuvalt nõrk euro," rääkis Palm.
Möödunud aasta novembrist on euroala tööstuse ja teenuste sektori kindlustunne küll paranenud, kuid Palmi sõnul ei saa jätta märkimata et Kreeka küsimused on lahendamata. Euroopas on palju vabu tootmisvõimsusi, globaalne konkurents on kasvanud, mistõttu reageerivad ka reaalmajanduse numbrid kindlustunde paranemisele viiteajaga.
