Tänavu on pangad säilitanud konservatiivse lähenemise klientide riskide hindamisele ja marginaalide tüüpmäär püsib keskpanga andmeil kõrge. Ligi viiendik tänavu väljastatud eluasemelaenudest on 1,75–2-protsendilise riskipreemiaga. Samas on pangad majandusaktiivsuse kasvades hakanud rakendama rohkem erinevaid eluasemelaenude intressimäärasid. Eelkõige on vähenenud keskmisest kõrgema intressimääraga laenupakkumiste osatähtsus.

Kui kriisiaastatel oli üks laenu saamist määrav tegur pikaajaline kliendisuhe ja klientidel oli võrdlemisi keeruline minna teise panka madalama hinnaga laenutoodet küsima, siis Eesti Panga hinnangul on käesoleval aastal panga vahetus muutunud taas mõnevõrra lihtsamaks, selgub Eesti Panga äsja avaldatud majanduse rahastamise ülevaatest.

Eluasemelaenude turul kasutasid pangad kiire kasvu aastatel 2005–2008 võrdlemisi standardseid laenutooteid, Pankade intressipakkumised klientidele erinesid väga vähe. Rohkem kui kolmandik eluasemelaenudest väljastati Eesti Panga andmetel neil aastatel 0,50–0,75 protsendi suuruse intressimarginaaliga, kolmveerandil uutest eluasemelaenudest oli intressimarginaal väiksem kui üks protsent.

Samuti viitab see keskpanga hinnangul asjaolule, et pangad hindasid toona kõiki kliente võrdlemisi ühetaoliste riskihinnangutega, omistades laenuotsuste langetamisel kliendispetsiifiliste näitajate asemel suuremat tähtsust üldistele teguritele.

Majanduskriis suurendas 2008. aasta lõpul oluliselt pankade riskikartlikkust, nii et pangad tõstsid krediidiriski hinnanguid järsult. 2009. aastal oli üksnes kümne protsendi väljastatud eluasemelaenude intressimarginaal väiksem kui üks protsent. Samuti varieerusid eluasemelaenude riskihinnangud palju rohkem.

Keskpanga hinnangul muutusid pangad konservatiivsemaks ja keskendusid tõenäoliselt rohkem kliendispetsiifilistele riskidele. Enamik uutest eluasemelaenudest väljastati keskpanga andmeil 1,5–3 protsendi vahemikku jäänud intressimarginaalidega.

Majapidamiste finantsvarad on kasvanud ja finantskohustused on viimase aastaga Eesti Panga andmeil jätkuvalt kahanenud. Majapidamistele väljastatud kõigi laenude maht alanes aastaga neli protsenti ning oli 2010. aasta augusti lõpus 115 miljardit krooni. Eesti Panga sügisprognoosi järgi peaks võlakoormus käesoleva aasta lõpuks küll alanema, kuid on endiselt suur, pidurdades eraisikute laenunõudluse kiiret kasvu.

Kinnisvaraturg on praeguseks stabiliseerunud, kuid kinnisvara keskmine hinnatase on 2005. aasta teise kvartali tasemel. Samal ajal on eluasemelaenude maht ligi kolm korda suurem kui viis aastat tagasi. Seega on majapidamiste finantsvõimendus suhteliselt suur, mis mõjutab nende heaolu ning piirab seetõttu laenunõudluse kasvuväljavaadet.

Majapidamiste ostujõud kinnisvaraturul on jätkuvalt hea, kuid kinnisvarahinnad on tänavu aasta esimesel poolel tõusnud rohkem kui keskmine palk. Kui veel 2009. aasta lõpus oli korterite ruutmeetrihind ligi viiendiku võrra odavam kui keskmine brutokuupalk, tänavu teises kvartalis oli keskmise brutokuupalga ja keskmise korteri ruutmeetrihinna suhe Tallinnas 0,9. Seevastu 2006.–2007. aastal tuli elamispinna ühe ruutmeetri eest maksta umbes kaks kuupalka. Eesti Panga hinnangul võib praegune tihe konkurents kinnisvaraturul hoida kuupalga ja ruutmeetri hinna suhet muutumatuna.

BNS