"Eesti ekspordi- ja tootjahinnad jäävad lähiajal kindlasti veel langusesse. Koos nõrga nõudlusega vähendab see ettevõtete käibeid. Samal ajal on tööjõukulud kasvamas - need moodustavad üha suurema osakaalu ettevõtete käibest ja alandavad sellega nende kasumlikkust. See omakorda aga piirab ettevõtete investeeringuid," ütles Mertsina BNS-ile.
"Vaatamata sellele, et intressimäärad on ja jäävad veel mõneks ajaks väga madalaks. Kui rääkida ettevõtetesektorist tervikuna, siis vajab see sellise hinnalanguse juures tugevamat nõudluse kasvu, mis aitaks tootmismahte suurendada, et sellega käibeid parandada," lisas ökonomist.
Mertsina rääkis veel, et töötleva tööstuse tootjahindade kasv Eestis hakkas aeglustuma juba 2011. aasta alguses ja 2014. aasta kevadel läksid need langusesse. "Sama on toimunud ka Euroopa Liidus keskmiselt. Vahe on ainult selles, et kui sel aastal on tootjahindade langus Eestis süvenenud, siis EL-s keskmiselt on langus stabiliseerunud ning Saksamaal on töötleva tööstuse tootjahinnad sel aastal juba tasapisi kasvama hakanud," märkis ta.
"Töötleva tööstuse tootjahindade muutus on funktsioon ekspordi- ja impordihindadest. Eesti ettevõtted kasutavad oma tootmises palju imporditud sisendeid. Seega mõjutavad impordihinnad oluliselt nende tootmiskulusid. Kuna Eesti töötleva tööstuse ettevõtted suunavad välisturgudele ligikaudu 70 protsenti oma käibest, mõjutab välisnõudlus ja välisturgudel müüdava kaubahind oluliselt ka ettevõtete tootjahindu," sõnas Mertsina.
"Aastases võrdluses on euro vahetuskurss dollari suhtes tugevasti langenud, kuid tuleks arvestada, et Eesti väliskaubandus toimub dollaris vaid kolmandiku ulatuses. Eesti väliskaubandus toimub kahe kolmandiku ulatuses euro põhiselt ning seega on euro nõrgenemisel Eestile kaudne mõju. Sõltub muidugi kaupadest - kaupadele, mis ostetakse ja müüakse dollaris, on vahetuskursi muutusel vahetum mõju," rääkis ta.
Mertsina ütles, et Eesti töötleva tööstuse ekspordihindade langus on sel aastal süvenenud. "Selle taga on peamiselt kütteõlide ja elektroonikatoodete hinnalangus. Samas on mitmeid tegevusalasid, kus hinnakasv on viimasel ajal isegi kiirenenud, äiteks rõiva- ja paberitootmine, masinate ja seadmete tootmine," lausus ökonomist.
"Maailmaturul on toorainehindade supertsükkel allapoole liikunud ning see mõjutab ka paljude teiste kaupade ja teenuste hindasid. Toorainehindade kasvu aeglustumise ja nende languse taga on mitmete arenevate turgude, eelkõige Hiina ning Eesti jaoks oluliselt ka Venemaa, nõudluse vähenemine," ütles ta.
Lisaks töötleva tööstuse tootjahindade langusele tõmbab Mertsina sõnul kogu tööstussektori tootjahindu allapoole veel tugev hinnalangus energeetikasektoris. Eesti on oma avatud elektrituruga osa Põhjamaade suuremast elektriturust, kus hinnad on madalamad.
Statistikaameti teatel langes tööstustoodangu tootjahinnaindeks augustis aastaga 2,3 protsenti, ent tõusis kuuga 0,6 protsenti.
