"Järgmisel aastal väheneb juurde tulevate projektide arv, kuna hästi paljud arendajad ei suuda oma oodatavat kasumit planeerida tulenevalt ehitushinna kasvust. Ehitushinnad on nii kõrgele läinud, et madalama hinnaklassiga arendusprojektidel äriplaanid enam ei toimi," ütles Sooman BNS-ile.

"Niisiis peab midagi toimuma, kas maahinnad langevad, ehitushinnad langevad või on võimalik korterite hindu tõsta. Samas ei saa konkurentsi ja järelturu tõttu hindu liiga palju hindu tõsta. Nimelt kui uue ja kasutatud korteri hinnavahe on kahekordne, siis inimene uut korterit enam ei osta," lisas ta.

"Kui pakkumne mingi hetk liiga madalaks läheb, siis tõstetakse hindu ning järelturg hakkab jälle õilmitsema, kuna uusi pindu lihtsalt osta ei ole. Kuni lõpuks juhtub klassika, mida ikka iga paarikümne aasta tagant juhtub, et midagi läheb kapitaalselt valesti. Küsimus on vaid selles, mis põhjusel see viltu läheb, kas tegu on siseriikliku kergema juhtumiga või globaalsega nagu kümme aastat tagasi," rääkis Sooman.

Seejuures pole Soomani sõnul uusarenduste turul suurt hinnatõusu viimastel aastatel tiheda konkurentsi tõttu toimunud. "Elu on kallimaks läinud ja sellest tulenevalt on ka kinnisvaraturul korterite hinnad tõusnud, kuid siiski ainult natukene. Suur hinnatõus oli ära kolm-neli aastat tagasi. Viimase pooleteise aasta jooksul pole revolutsiooni toimunud. Kui 2016. aasta juunikuu lõpus oli keskmise müügisoleva uusarenduse ruutmeetri hind 2291 eurot, siis praeguseks on see kerkinud 2439 euroni," märkis ta.

"Hinda ei hoia paigal mitte see, et nõudlust pole, vaid just konkurentsi kasvamine. Kui poolteist aastat tagasi oli Tallinnas ja Harjumaal kokku umbes 80 arendusprojekti, siis praegu on neid umbkaudu 120. Ühikute arv on kasvanud ja seetõttu käib iga ostja pärast suurem võitlus. Ostjaid on iga projekti kohta vähe," ütles Sooman.

"Konkurents hoiabki hinda paigal, kui ühes linnaosas on kolm-neli väga sarnase kvaliteediga ja infrastruktuuriga kortermaja müügis, siis ostja vaatab lõpuks ikkagi hinda, mitte fassaadilahendust. Piisab paari tuhande euro suurusest hinnakorrektsioonist ning ostja tuleb korterile, mis on varem mitu kuud seisnud. Inimesed on tundlikud, turg on tundlik ja see takistab korterite kontrollimatut hinnakasvu, mis on tarbija jaoks tegelikult hea," lisas ta.

Sooman lisas, et suuremad korterid müüvad hästi äärelinnas ning kesklinnas on nõudlus pigem väiksematele korteritele. "Kesklinnas ei jaksa inimesed osta suurt neljatoalist korterit. Samas äärelinnas on ka neljatoalistele väga suur nõudlus ja ootus, sest lastega pered, kes maja endale ostma ei hakka, ostavad neljatoalise korteri. Noored pereeluga alustavad inimesed ja üüriinvestorid ostavad aga väiksemaid pindu. Tallinnasse on inimeste juurdevool suur ning selle nõudluse rahuldamiseks ostavad üüriinvestorid korterid välja, üürides siis need väikesed pinnad välja," rääkis Sooman.