Ernst & Youngi pettuste uuringu kohaselt leiab 57 protsenti maailma ettevõtete juhtidest, et pettuste ja korruptsiooni osakaal nende igapäevases äritegevuses kasvab ning need on muutunud igapäevaseks, Baltikumi ettevõtete juhtidest arvab nii 47 protsenti.
"Praeguseid keerulisi turutingimusi arvesse võttes seisavad ettevõtted pideva surve all, et vastata kasvu ja kasumi ootustele, mis loob soodsa pinnase pettuste tekkeks," ütles Ernst & Young Baltic AS-i juhatuse liige Ivar Kiigemägi. "Eelmisel aastal leidis 39 protsenti vastanutest, et korruptsioon ja altkäemaksud on saanud tavapäraseks, siis käesoleval aastal arvab nii juba 57 protsenti kõikidest vastanutest. Uuringust selgub ka, et hulk vastanutest on korruptsiooni suhtes eituse faasis ehk nad ei taha endale tunnistada, kui lähedal see neile tegelikult seisab."
Sarnaselt muule maailmale on ka Baltikumi ettevõtetel Kiigemägi sõnul suur surve majandustulemuste parandamisele, mille tõttu on paljud ettevõtted pidanud kärpima samaaegselt nii töötasusid kui ka boonuseid, mis omakorda võib viia töötajaid pettustega seotud tegevusteni. "Viimase aasta jooksul on 32 protsendis Baltikumi ettevõtetes külmutatud töötasusid ning 24 protsendis lõpetatud boonuste maksmine, mida on oluliselt rohkem kui mujal maailmas. Seetõttu muutub veelgi olulisemaks organisatsiooni eetiliste põhimõtete kommunikeerimine, sisekontrollisüsteemi toimivuse hindamine ja pettusi ennetavate meetmete juurutamine," ütles Kiigemägi.
"Kui möödunud aastal oli kõigest neli protsenti Baltikumi ettevõtjatest valmis äritegevuse elavdamiseks pakkuma altkäemaksu, siis käesoleval aastal on see protsent tõusnud 19-ni. See viitab asjaolule, ettevõtete juhid on otseselt antud teemaga kokku puutunud," sõnas Ernst & Youngi finantspettuste atesteeritud uurija Marilin Pikaro.
Tema sõnul pööratakse Baltikumis võrreldes Lääne- Euroopa riikidega jätkuvalt vähem tähelepanu pettusevastaste juhendite ja eeskirjade väljatöötamisele, rikkumiste korral sanktsioonide rakendamisele ja töötajate koolitamisele pettuseriskidega seotud teemade osas.
"Kuigi Justiitsministeeriumi statistika andmetel on Eestis majandus- ja ametialaste registreeritud kuritegude osakaal languses, ei pruugi see trend uuringu tulemustele toetudes jätkuda. Samuti on Eesti ettevõtjad järjest aktiivsemad äritegevusest tulenevate riskide maandamiseks lahenduste otsimisel õiguskaitseorganite poole pöördumata," lisas Pikaro.
Samas toob uuring välja, et pettuse vastaseid meetmeid rakendatakse või on suur osa vastanuist teadlikud, et nende ettevõttes on võetud kasutusele korruptsioonivastane juhendmaterjal. "Siiski teeb uurijaid murelikuks, et antud regulatsioonide osas puudub ettevõtte erinevate astmete töötajatel arusaam ning esineb vastuolu. Kui 60 protsenti vastanud tipp- ja keskastme juhtidest leidis, et nende ettevõte tunnustab töötajaid korruptsiooni või altkäemaksu juhtumitest teavitamisest, siis vaid 34 protsenti madalama astme töötajatest oli selle väitega nõus," rääkis Kiigemägi.
Pikaro sõnul näitab praktika, et Eesti ettevõtted on pigem tagasihoidlikud pettusi ennetavate strateegiate ja juhendite loomisel. Efektiivne pettusi ennetav strateegia on otseselt seotud ettevõtte tööprotsessidega ja töötajatega, võimaldab tagada kiire infoliikumise ning seeläbi ennetada ja avastada õigeaegselt potentsiaalseid pettusejuhtumeid.
"Peamiste põhjustena, miks see tegevus on sekundaarne, võib nimetada juhtkonna keskendumist äritegevuse laiendamisele," sõnas Pikaro. "Ei olda teadlikud pettusealase poliitika vajadusest ning meetme rakendamisest saadavast kasust. Sageli võib märgata ka niiöelda sinisilmsust pettuseriskide avaldumise osas – usutakse, et oma ettevõttes ebaseaduslikku tegevust kindlasti ei esine."
Ernst & Youngi 2013. aasta korruptsiooni- ja pettuseriski analüüsi uuringus (2013 Fraud Survey, Navigating today’s complex business risks) osales kokku umbes 3000 kesk- ja tippastme juhti 36-st erinevast riigist.
