Elektrilevi andis teada, et alates oktoobrist ootab kliente keskmiselt 7,1-protsendiline võrgutasu tõus. Selle tulemusena on võrgutasu alates sügisest 4,4 s/kWh kohta. Elektrilevi põhjendab hinnatõusu suurema hooldus- ja investeerimisvajadusega. Jääb mulje, nagu ei tuleks Elektrilevi hinda tõstmata omadega välja, kuid nii see pole.
2023. aastal teenis Elektrilevi 287,2 miljoni euro suuruse müügitulu juures 34,3 miljonit eurot puhaskasumit (ärikasum oli 44,5 miljonit). Ka tänavune aasta algas võimsalt: esimeses kvartalis tuli 85,6 miljoni euro suuruse müügitulu pealt 32,4 miljoni euro suurune ärikasum. Investeeringuid tehti mullu 167,4 miljoni euro eest.
«Ettevõtte rahalist olukorda ei saa hinnata ainult kasumiaruande põhjal, sest see ei anna infot investeeringute vajaduse ja rahavoo kohta,» ütles aga Elektrilevi finantsjuht Kristi Ojakäär.
Tema sõnul seisavad Elektrilevil aastatel 2025–2026 ees suured investeeringud. «Suuremate projektidena tooks välja keskpingevõrgu uuendamise; Viljandi, Jõgeva ja Reola piirkonnaalajaamade rekonstrueerimise, liinide rekonstrueerimised ning Saaremaa ja Hiiumaa vahelise merekaabli uuendamise,» loetles Ojakäär.
Ent kuigi plaanid on suured ja selged, ei taha Elektrilevi öelda isegi seda, kui palju näiteks üks piirkonnaalajaam maksma läheb. «Kuna iga objekt on unikaalne, ei saa keskmist hinda välja tuua,» pareeris Ojakäär.
Elektrilevi on viimastel aastatel hoogsalt võrgutasu tõstnud. 2021. aastal oli võrgutasu 3,04 senti, 2022. aastal jõudis Elektrilevi hinda tõsta lausa kolm korda. Sel sügisel kasvab võrgutasu 4,4 eurosendini.
Samas on viimastel päevadel Eestis elektri börsihind olnud 7–14 senti kWh kohta ning on hulk tunde, mil elektri hind on null või lausa negatiivne ehk elektriarvest suurima osa moodustabki võrgutasu.
