70 miljoni euro eest kroone ehk ligi pool eraisikutel olnud kroonidest hoiustati Pangaliidu üleskutsel kontodele vahetult enne rahareformi ja vahetati eurodeks automaatselt, ütles Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm BNS-ile.

"Selleks, et vähendada pankade koormust, soovitasime klientidel hoiduda tülikast sularahavahetusest ning hoiustada raha oma arvelduskontol, kus vääringu vahetus toimus automaatselt," meenutas Talihärm.

"Inimesed võtsid üleskutset kuulda ja hoiustasid aasta viimastel kuudel oma pangakontodele ligikaudu 70 miljonit eurot, teist sama palju vahetati eurodeks detsembrivahetuse käigus. Seega võib öelda, et ligi pool eraisikute käes olevast krooni sularahast oli juba enne euro kasutuselevõttu eurodeks vahetatud või konverteeriti eurodeks pangakontol," rääkis ta.

Ringluses olnud ligi 1000 tonni kroonimüntide kokkukogumiseks käivitati 2010. aasta oktoobris eraldi kampaania, mille eesmärk oli pakkuda elanikele võimalust tuua enne ametlikku vahetusperioodi kroonimündid panka oma kontole tavapärasest lihtsamas korras.

"Paralleelselt käivitasime kampaania, mille raames kutsusime inimesi üles annetama kroonimünte ka heategevuslikule Toidupangale, mille kogumiskastid paigutati kauplustesse ja pangakontoritesse üle Eesti. Toidupanga kampaania oli hoolimata asjaolust, et aktsiooniga palju münte ei kogutud, oluline, kuna pööras inimeste tähelepanu nii paberraha vahetuse kui ka müntide äratoomise vajadusele juba enne ametliku vahetuse perioodi, hajutades seeläbi pangakontorite koormust," märkis Talihärm.

Riigiasutuste ja Keskpangaga alustatud kommunikatsioonikampaaniat, millega soovitati äriklientidel võimalikult varakult alustada kassa- ja infosüsteemide kohandamist, hindas Talihärm samuti edukaks.

"Parimad näited ebapiisavast ettevalmistusest võib tuua ühe reisifirma ning telekommunikatsiooni ettevõtte näol, kes müüsid 1. jaanuaril kaupa 15,6 korda soodsamalt ning otsustasid hiljem tehingud tagasi pöörata, saades seeläbi negatiivse meediakajastuse osaliseks," rääkis Talihärm.

Samuti põhjustas ühe automaatjaama vigane seadistus olukorra, kus 1. jaanuaril müüdi mitukümmend paagitäit kütust hinnaga üks Eesti kroon liitri eest, meenutas Talihärm.

Suur katsumus avalikule sektorile oli pensionide väljamaksmine 5. jaanuaril. Kuna pensionid makstakse Eestis välja pangakontodele, siis oleks probleemide ilmnemisega kaasnenud suur koormus ka pankadele.

Suurimad logistilised ülesanded olid Talihärmi hinnangul kroonide vahetus eurodeks sularahaautomaatides ning pangakontorite varustamine euro sularahaga. "Kuigi ilm, mida peeti sularahatranspordi suurimaks riskiks, oli lumine, suudeti transpordigraafikutest suures osas kinni pidada ning 30 tunni jooksul täideti eurodega 804 automaati ehk 93 protsenti automaatide koguarvust," rääkis ta.

Euromüntide stardikomplektide vastu oli hoolimata viieühikulisest müügipiirangust ostja kohta nii suur huvi, et lisaks esialgu tellitud 600 000 komplektile otsustas keskpank detsembri keskel tellida veel 100 000 stardikomplekti.

Ettevõtetele eeljaotusel tarnitud euromüntidest jõudis osa juba enne stardikomplekte müüki, näiteks pakuti 14. novembril Riias numismaatikute kokkutulekul müügiks ettevõtetele komplekteeritud Eesti euromüntide komplekte.

"Kuna kaupmeestel oli kohustus hoida kaaseeljaotuse käigus tarnitud eurosid kassast eraldi ning võimaldada nende olemasolu kontrollida, siis tuvastas keskpank münte lekitanud ettevõtted ning määras neile trahvi," rääkis Talihärm.

Kokkuvõttes võis Talihärmi sõnul eurole ülemineku kommunikatsiooni pidada kordaläinuks. Aasta esimestel päevadel suhtusid kliendid euro kasutuselevõttu üsna rahulikult. Pangakontorid olid avatud ja rahavahetuse tõttu pikki järjekordi ei tekkinud.