"Seadusemuudatusega luuakse õiguslik alus piimatootmiskvoodi ületamise tasu tasaarveldamiseks nendele tootjatele, kellel on üleval võlg tähtajaks tasumata summana. Sellisel juhul näeb seadusemuudatus ette võimaluse kvooditasu kogumiseks kas põllumajandustootjatele makstava toetusraha tasaarvestamisega või selle sissenõudmiseks kohtutäituri kaudu," ütles maaeluministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Mai Talvik BNS-ile.
Talvik märkis, et 2015. aasta märtsis jõustunud Euroopa Komisjoni määrusega tekkis põllumajandustootjatel, kellel oli kohustus kvoodiületustasu maksmiseks, võimalus tasu maksmise ajatamiseks kolme aasta peale. "Kogu tasu maksti ära riigieelarvest ja tegu on nii-öelda protsendita laenuga tootjale, mille puhul intressi osa on arvestatud vähese tähtsusega riigiabina," rääkis Talvik.
"Meile teadaolevalt ei ole seni ühelgi tootjal ületustasu maksmisega probleeme tekkinud ja esimene aasta möödus ilma makseprobleemideta. Kuid teiste liikmesriikide kogemused kinnitavad, et raskusi tasu kogumisega võib tekkida," ütles ta ja märkis, et uued sätted loovad paremad võimalused ühelt poolt riigi jaoks ületamistasu kogumiseks nii-öelda probleemsetel juhtudel. "Teisalt annab see põllumajandustootjatele võimaluse oma ettevõtte rahavoogude planeerimiseks selliselt, et vajadusel saab ta kvoodiületustasu tasaarveldada saadavast toetusest," rääkis Talvik.
Eelmise aasta oktoobrikuu seisuga oli ajatatud kvoodiületustasu kogusumma 685 800 eurot. Seadusemuudatus peaks plaanide kohaselt jõustuma tänavu suvel, nii et PRIA saab 2015. ja 2016. aasta tähtaegadeks maksmata tasusummasid hakata kinni pidama alates 2016. aasta detsembrist ning 2017. aasta tähtpäevaks maksmata summasid alates sama aasta detsembrist.
Ajatamise puhul on lõplik maksetähtaeg 2017. aasta 1. oktoober ja kõik ajatamise soovijad on selle ka enda maksetähtajaks võtnud. Neil, kes ajatamist ei kasuta, tuli ületustasu ära maksta eelmise aasta 30. septembriks.
Eesti viimase kvoodiaasta korrigeeritud täituvus oli 101,16%, mistõttu tuli kvooti ületanud tootjatel maksta kokku 2,2 miljonit eurot kvoodiületustasu. Eesti otseturustuskvoot täitus 70,91% ja tarnekvoot 105,04%. Tarnekvooti ületamise eest peab maksma trahvi, mille määr on 27,83 eurot 100 kilogrammi kohta.
Piima tootmiskvoot oli Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika üks meede, mille eesmärk oli piirata piima ületootmist. Eestis rakendati piimakvooti alates 2004. aastast, mil Eestist sai Euroopa Liidu liikmesriik. Piimakvoodi rakendamine Euroopa Liidus lõppes tänavu 31. märtsil.
