Aastail 2007–2013 jagatud kohalike omavalitsuste investeerimistoetustest läks suurim osa, 35 protsenti Lõuna-Eesti omavalitsustele, kuid elaniku kohta keskmiselt olid suurimad investeeringutoetused Kesk-Eestis.
Investeeringutoetustest läks Lääne-Eesti omavalitsustele 18 protsenti, Kesk-Eesti omavalitsustele 19 protsenti, Põhja-Eesti omavalitsustele 18 protsenti ja Kirde-Eesti omavalitsustele 10 protsenti, selgub Rahandusministeeriumi andmetest.
Kokku omavalitsustele aastail 2003–2013 antud toetustest moodustasid aastate 2007-2013 investeeringutoetused 24 protsenti. Suurima osa toetustest ehk 47 protsenti moodustasid hariduskulud, 20 protsenti tasandusfondi toetused ja üheksa protsenti toetusfondi eraldised ilma hariduskuludeta.
Elaniku kohta olid investeeringutoetused suurimad Kesk-Eesti omavalitsustes, kus need ulatusid keskmiselt 1242 euroni. Lääne-Eesti omavalitsuste vastav näitaja oli 975 eurot, Lõuna-Eestis 926 eurot, Kirde-Eestis 526 eurot ja Põhja-Eestis 269 eurot elaniku kohta.
Üle 4000 euro investeeringutoetusi elaniku kohta on saanud Misso vald, Kõpu vald ja Maidla vald.
Kokku on üle miljoni euro investeeringutoetust saanud 189 omavalitsust. Suurim investeeringutoetus omavalitsusele oli Tartu kutsehariduskeskuse õppehoonete tarbeks, millele eraldati 16 miljonit eurot toetust.
Ligikaudu kaks miljonit eurot said toetust Türi kultuurimaja, Paides asuva Wittensteini ajakeskuse, Haapsalu promenaadi, Tallinna loomaaia, Tartu Klaabu lasteaia ja Haapsalu kultuurikeskuse tarbeks.
Kahe ja nelja miljoni euro vahele jäid investeerimistoetuste summad, mis anti Jõhvi lasteaia Pillerkaar, Rakvere linna algkooli ja Tartu valla jääaja teemapargi tarbeks.
