Nii oleks võimalik hoida tööaega rutiinsete arvestustoimingute tegemise pealt ja kasutada seda enam finantsjuhtimiseks, mis aitab avalikku raha paremini ja otstarbekamalt kasutada, teatas riigikontroll.

Valitsus otsustas viia kõigi ministeeriumide ja nende valitsemisala asutuste ning riigikantselei finants-, personali- ja palgaarvestuse Riigi Tugiteenuste Keskusesse 2015. aastal. Samuti otsustati alustada riigihangete korraldamise koondamist tugiteenuste keskusesse, mille eesmärgiks seati nii riigihangete korraldamise kui ka soetatavate asjade ning teenuste parem kvaliteet ning rahaline kokkuhoid.

Riigikontrolli audit näitab, et riigiasutuste finants-, personali- ja palgaarvestuse kvaliteet on paranenud ühtsete arvestusstandardite juurutamise, ühtse majandustarkvara kasutusele võtmise ning arvestuse pidamise koondamise tulemusena nii ministeeriumide tugiteenuste üksustesse kui ka hiljem Riigi Tugiteenuste Keskusesse.

Olukorra paranemise on taganud ennekõike ühtsete infosüsteemide kasutuselevõtt. Samuti on efektiivsust suurendanud tsentraliseerimise käigus toimunud spetsialiseerumine, kus samaliigiliste töölõikude koondamine on võimaldanud tööd korraldada tõhusamalt ja seeläbi vähendada töötajate arvu.

Riigikontrolli hinnangul on Riigi Tugiteenuste Keskuses loodud toimiv sisekontrollisüsteem, mis võimaldab riigiasutustele osutada kvaliteetseid teenuseid.

Kuigi Riigi Tugiteenuste Keskus on riigihangete korraldamise teenust pakkunud vähest aega, saab seni tehtu põhjal öelda, et arvestatud on suurte riigihangete korraldamisel kaasnevate riskidega ja püütud neid maandada. Esimeste hangetega on saadud võrreldes varasematega ka soodsamad hinnad. Vaja on aga arendada ja ühtlustada hankespetsialistide oskusi, et olla kompetentsikeskus ja pakkuda asutustele hanketegevuses igakülgset abi.

Tugiteenuste tsentraliseerimise projekti elluviimine on läinud plaanitust veerandi võrra kallimaks. Peamiseks kallinemise põhjuseks on riigitöötaja iseteenindusportaali (RTIP) arenduse ja kasutuselevõtu kallinemine, kuna RTIP-i loomisel ei analüüsitud piisavalt põhjalikult, millist funktsionaalsust portaalile soovitakse ja millised kulutused see kaasa toob. Samas on RTIP nüüd hästi tööle rakendunud ja aitab arvestusele kuluvat aega kokku hoida.

Projekti tegelikuks maksumuseks perioodil 2010–2016 kujunes 6,8 miljonit eurot, millest kulutati investeeringuteks 4,1 miljonit ja tegevuskuludeks 2,7 miljonit eurot.

Kuna auditi tulemuste põhjal leiab riigikontroll, et riigiasutustes on arvestus muutunud kvaliteetsemaks ja efektiivsemaks, väärib analüüsimist kohalikes omavalitsustes sarnase mudeli rakendamine ehk arvestusteenuse koondamine kesksesse üksusesse, et parandada arvestuse kvaliteeti ja muuta oma tööd efektiivsemaks. Kokku oleks võimalik hoida tööaega rutiinsete arvestustoimingute tegemise pealt ja kasutada seda enam finantsjuhtimiseks, mis aitab avalikku raha paremini ja otstarbekamalt kasutada.