Aasta alguses andis Soome arendaja andis riigile kaks korrusmaja Läänemaal ja Kohtla-Järve linn 30 korterit. Seega on riigile üle antud korterite arv juba esimeste kuudega 59, möödunud aasta peale kokku oli see 38.

"Inimesed surevad, pärijad loobuvad korterist ja need tulevad omavalitsusele," rääkis Tiit Lillemets, kes on Kohtla-Järve linnapea abi Ahtme, Oru ja Viivikonna linnaosas. Kohta-Järve linn andis riigile üle üksikud eri linnaosades asvad korterid, mille ülalpidamine läks linnale maksma üle 45 000 euro aastas.  Linn püüdis ka kortereid müüa, kuid tulutult. "Varem ostid neid Venemaa elanikud, aga nüüd on seal kriis ja keegi ei osta," ütles linnapea abi.

Probleemi ette sattunud linn lahendas rämpskinnisvara probleemi sellega, et lükkas selle riigi õlule. "See ei ole kaval plaan, see on seadusest tulenev võimalus. Kui seadus seda lubab, siis miks mitte," sõnas Lillemets. Ta lisas, et varem on rämpskinnisvara loovutanud riigile eraisikud. "Aga ükski omavalitsus ei ole selle peale tulnud."

Rahandusministeeriumi riigivara osakonna nõuniku Veronika Ilsjani sõnul on rämpskinnisvara üleandmine lihtne. Korteri loovutaja vormistab notari juures tehingu, riigi kui tulevase omaniku nõusolekut selleks küsida ei tule, kinnistusraamatusse tehakse vastav kanne ning riik saabki vara omanikuks ja peab hakkama tasuma korteritega seotud arveid. "Ministeeriumil ei ole [loovutamise] vaidlustamiseks õiguslikku alust," lausus Ilsjan.

Kui seni andis rahandusministeerium üksikud rämpskinnisvaraobjektid üle Riigi Kinnisvara AS-ile (RKAS), siis nüüd on sellest loobutud, kuna probleem on osutunud oodatust suuremaks. "Korteri üleandmisega RKAS-ile kaasnevad ka lisakulud, näiteks eksperthinnangu tellimine, audiitortasu, notaritasu, kinnistamistasu ja nii edasi. Üleandmise kulud ületavad paljudel juhtudel korteri väärtuse. Mitmed korterid on üle antud väärtusega üks euro, kuna need olid väga halvas seisukorras," rääkis Ilsjan.

Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhi Tiit Oidjärve sõnul võib karta, et tegu on süveneva probleemiga, sest statistikaameti prognoosi järgi jätkub Eesti rahvaarvu vähenemine, mõnes maakonnas võib elanike arv paarikümne aastaga väheneda viiendiku võrra.

Rahandusministeerium on seisukohal, et kõige pädevamad on rämpskinnisvara probleemiga tegelema omavalitsused, keda riik peaks selles toetama. Lahendusena kaalutakse praegu võimalust muuta asjaõigusseadust nii, et eraomandis olevast kinnisasjast loobumisel ei läheks omand üle mitte riigile, vaid omavalitsusele, mille ülesanne on tegeleda elamumajanduse ja teede korrashoiuga. Seni pole seda muudatust saadud teha omavalitsuste vastuseisu tõttu.

Samuti tahetakse muuta kinnisasja sundvõõrandamise seadust niimoodi, et sundvõõrandamine oleks võimalik juhul, kui korter asub elamiskõlblikus majas ja selle omanikuga ei saa ühendust.

RKAS-i pressiesindaja Madis Idnurme sõnul on 2016. ja 2017. aastal riigile loovutatud korteritest RKAS-ile üle antud 15 korterit. 11 korterit asuvad Ida-Virumaal Kohtla-Järvel ja Kiviõlis, kaks korterit Jõgevamaal Paljusi vallas, üks korter Läänemaal Martna vallas ja üks Lääne-Virumaal Rakke vallas.

"Kõik korterid on elamiskõlbmatud ning eksperthinnangute kohaselt jääb nende turuhind ühe ja 1500 euro vahele. Korterite halba seisukorda arvestades kujuneb nende müügiperiood pikaks, hinnanguliselt 6–12 kuud või kauem. Tõenäoliselt ei kata müügihind nende ülevõtmise, haldamise ja realiseerimise kulusid. Ainuüksi ühe korteri mitterahalise sissemakse ülevõtmise kulud ettevõttele kokku on juba ligi 400 eurot." rääkis ta.  "Korterite võõrandamine on käesoleva aasta müügiplaanis, kuid kas ja kui paljudele neist õnnestub tänavu uus omanik leida, see selgub juba aasta lõpus."