Pealinnas tekib haiglate liitmisel pädevuskeskus Põhja-Eestis ning haiglate juhtimis-, haldus- ja tugiteenuste kulusid optimeeritakse. Muudatus vähendab personali üleostmist ja erinevate tugiteenuste dubleerimist, näiteks erinevate haigla infosüsteemide arendamist.
Kirjeldatakse investeeringuvajadus aastani 2040
Terviseminister Riina Sikkuti sõnul on vaja suurendada vaimse tervise, palliatiivravi ja õendusabi kättesaadavust maakonnahaiglates. „Rahvastik vananeb, järjest rohkem on mitme kroonilise haigusega inimesi, kasvab vaimse tervise murede hulk, aga samas ka meditsiin areneb ja suudab enam. Lisaks ei saa üle ega ümber haiglate kriisikindluse parandamisest. Haiglavõrk peab nende muutustega kaasas käima,” ütles Sikkut.
Esmakordselt eristatakse Tartu Ülikooli Kliinikumi kui ülikoolihaigla roll. Lisaks tervishoiuteenuste pakkumisele on ülikoolihaigla akadeemiline tippkeskus, edendades meditsiinialast õpet ning juhtides koos ülikooliga valdkonna teadus- ja arendustegevust.
Maakonnahaiglad jätkavad oma piirkonna elanikele arstiabi osutamist, samuti jääb ööpäevaringne võimalus saada abi. Arengusuundadega koos kirjeldatakse ka investeeringuvajadus aastani 2040. Prioriteetsena tuuakse välja investeeringud psühhiaatriakliinikutesse ning moodustatava Tallinna ühendhaigla uus meditsiinilinnak.
Arengusuundades tuuakse välja haiglavõrgu taristuinvesteeringute hinnanguline vajadus ligi 1,8 miljardit eurot 2040. aastani. Riigieelarves selleks raha planeeritud ei ole. Sotsiaalministeeriumil tuleb haiglavõrgu arengusuundade 2040 eluviimisel arvestada riigi eelarvestrateegias 2025–2028 eraldatud rahaga ning sellega, et riik arengusuundade elluviimiseks lisaraha ei eralda.
Paralleelselt haiglavõrgu arengusuundadele on valmis saanud ka esmatasandi arengukava ning järgmise aasta esimeses kvartalis kinnitatakse kiirabi arengusuunad. Kolme dokumendi najal koostatakse tervishoiu arengusuunad aastani 2040 ning esitatakse koos jätkusuutliku tervishoiu rahastamise ettepanekutega valitsusele järgmise aasta mais.
