„Kui räägime haavatavast rühmast ehk üle 63-aastastest, vähenenud töövõimega inimestest, toimetulekutoetuste saajatest, lastest, rasedatest, alla aasta vanuse lapse vanematest, siis nemad saavad endiselt jätkata 5-eurose visiiditasuga ja hambaravihüvitis on nendele 105 eurot. Selliseid inimesi on umbes 700 000,“ ütles Sikkut Postimehe otsesaates.
Ministri sõnul on ravikindlustatud inimestest umbes 550 000 selliseid, kelle visiiditasu oleks uuel aastal eriarsti külastades 20 eurot ja kelle hambaravihüvitis on 60 eurot. „Seega me tõesti eristame haavatavat rühma, kellel on madalam sissetulek ja suurem teenusevajadus,“ lausus Sikkut.
Paljud tervisemured on seotud elustiiliga
Reservide kasutuselevõtt ega teised otsused ei lühenda Sikkuti sõnul ravijärjekordi. „Kahtlemata ootavad inimesed liiga pikalt, et saada eriarstiabi. Neid viise, kuidas järjekordi lühendada, on mitmeid. Mõnel erialal on lihtsalt spetsialiste puudu ning meil ongi vaja neid juurde koolitada. Samas arstide ja õdede koolitamisest ei piisa, vaja on ka toitumisnõustajaid, kuna paljud tervisemured on seotud elustiiliga,“ märkis terviseminister.
Sikkuti sõnul on arutuse all e-konsultatsiooni kohustuslikuks muutmine. „Perearst peaks konsulteerima eriarstiga, kes annab juhised patsiendi raviks esmatasandil või otsustab, et on vajalik eriarsti vastuvõtt. Keegi ei pea enam registratuuri helistama ega ise vaba aega otsima – perearst suunaks patsiendi otse eriarsti vastuvõtule, tagades sujuva üleandmise. Nii jõuaksid eriarsti vastuvõtule need, kellel on seda tõesti vaja,“ ütles Sikkut.
