„Vaatamata tervishoiusüsteemi tõhustamisest ja omaosaluskoormuse ümberjaotamisest saadavale mõjule ei ole Tervisekassa eelarve tulud piisavad tervishoiuteenuste praeguse kättesaadavuse taseme hoidmiseks – tulud ei kata kulusid. Iga 10 miljoni euro suurune kärbe eriarstiabis tähendab ligi 10 000 inimese ravi edasi lükkumist kaugemasse tulevikku, kuid reservide kasutusele võtmise otsusega saame seda vältida. See tähendab, et saame tagada arstiabi kättesaadavuse ka järgmisel aastal ning hoiame ära ravijärjekordade olulise pikenemise,“ märkis terviseminister Riina Sikkut.
Tõusevad visiidi-, voodi- ja retseptitasud
Rahandusministeeriumi suveprognoosi kohaselt on Tervisekassa prognoositav puudujääk järgmisel aastal 209,8 miljonit eurot. Inimeste omaosaluse ümberjaotamise tulemusel tõusevad järgmisel aastal visiidi-, voodi- ja retseptitasud, samas kui statsionaarses õendusabis on kavas vähendada inimeste omaosalust kolmandiku võrra ehk keskmiselt ravis viibija jaoks väheneb hind ligi 260 eurot. Erinevad muudatused koos tõhustamisega aitavad vähendada Tervisekassa eelarve puudujääki 2025. aastal 42,2 miljoni euro võrra 167,6 miljonile eurole.
Tervisekassa juhatuse liige Pille Banhard juhtis tähelepanu, et näiteks visiidi- ja vooditasud on püsinud paigal rohkem kui kümme aastat. Ta ütles, et võrreldes keskmise Euroopa Liidu riigiga on meie tervishoid alarahastatud ja vastavad muudatused aitavad parandada raviasutuste finantsilist jätkusuutlikkust.
„Mis puudutab Tervisekassa reservide, muuhulgas eelmiste aastate jaotamata tulemi kasutamist, siis tuleb arvestada, et tegemist on ajutise lahendusega ning tervishoiu rahastus vajab pikemat ja jätkusuutlikumat plaani,“ sõnas Banhard.
Terviseminister Riina Sikkut rõhutas samuti, et kuigi Tervisekassa saab praegu puudujäägi katta oma reservidest teenuste taseme hoidmiseks, siis on selge, et jätkusuutlikuma lisarahastuse saamine on järgnevatel aastatel möödapääsmatu. Ta märkis, et elanikkonna vananemise tõttu suureneb vajadus tervishoiuteenuste järele, samuti kasvavad kulud üha sagedasemate krooniliste haiguste tõttu.
„Uued töövormid, muutused tööturul ning töökäte vähenemine on kaasa toonud selle, et sotsiaalmaksu laekumisest arstiabi tagamiseks ei piisa. Sealjuures on kogu Eestis vaja pakkuda senisest palju rohkem vaimse tervise tuge, elulõpu- ja valuravi,“ selgitas Sikkut.
Sikkut tõdes, et praegune lahendus on plaaster, tervishoidu jätkusuutliku rahastuse leidmine peab jätkuma. Tervisekassa prognoositav eelarve on järgmisel aastal üle 2,5 miljardi euro, millest valdava osa moodustavad tervishoiuteenuste, ravimite ja ajutise töövõimetuse hüvitiste kulud.
