Sikkuti sõnul on näeb uus plaan ette, kuidas tagada kvaliteetne ja kättesaadav eriarstiabi järgmise 15 aasta jooksul ning kuidas riik korraldab seda nõnda, et inimesed saaksid paremini ja kiiremini kogu vajalikku abi. „Rahvastik vananeb, suureneb mitme kroonilise haigusega inimeste osakaal ja kasvab vajadus vaimse tervise teenuste järele. Samuti on arste-õdesid ja teisi spetsialiste vaja rohkem ning haiglate kriisikindlust tuleb parandada, nii et haiglavõrgu areng peab nende muutustega kaasas käima,“ ütles Sikkut.
Suur väljakutse on piisava tööjõu tagamine
Arengusuundade kohaselt jätkub keerukate ja spetsiifiliste teenuste tsentraliseerimine, vastukaaluks tuuakse sagedamini kasutatavad teenused kodule lähemale. „Kõigis maakondades on vaja suurendada vaimse tervise abi, palliatiivravi ja õendusabi kättesaadavust,“ selgitas Sikkut. „Samuti on kavas suurendada teatud eriarstide ambulatoorseid vastuvõtte maakondades kohapeal, vastavalt piirkonna inimeste vajadustele,“ lisas ta.
Nende muudatuste rakendamiseks vaadatakse järgmisel aastal üle haiglate teenusepaketid, et selgelt kindlaks määrata haiglate vastutus ja rakendada tervisekassa niinimetatud strateegilist ostmist arengusuundade elluviimiseks.
Suureks väljakutseks on ka piisava tööjõu tagamine ning ülesannete jaotus selliselt, et tervishoiutöötajate ressurss oleks optimaalsemalt kasutatud. Sellega seoses on plaanis järgmistel aastatel vaadata üle ka erinevate spetsialistide ja tervishoiutöötajate ülesanded ja õigused ning uuendada tervishoiu tööjõu strateegia koostöös haridusvaldkonnaga.
Plaanis on luua ühtne pädevuskeskus
Haiglavõrgu haiglate loetelus on praegu 20 haiglat, tulevikus aga 17, sest pealinnas on kavas liita Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tallinna Lastehaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla ja Lääne-Tallinna Keskhaigla üheks tugevaks pädevuskeskuseks Põhja-Eestis, mis parandab pakutavate teenuste kvaliteeti, optimeerib teenuste pakkumist, ühtlustab juhtimis-, hanke- ja infotehnoloogia protsesse ning võimaldab hoida kokku ressursse, sealhulgas tõhusamalt kasutada tööjõudu. Ühendhaiglal on tulevikus kaks meditsiinilinnakut, üks Mustamäel ja teine Lasnamäel.
Suur muutus on ka Tartu Ülikooli Kliinikumi kui ülikoolihaigla rolli esiletõstmine. Lisaks tervishoiuteenuste pakkumisele täidab ülikoolihaigla olulist rolli akadeemilise tippkeskusena, edendades meditsiinialast õpet ning juhtides koos ülikooliga valdkonna teadus- ja arendustegevust.
Investeeringute osas sätestavad arengusuunad, et esmajärjekorras on vaja uuendada psühhiaatriateenuse osutamisega seotud taristud ja rajada Tallinna ühendhaigla meditsiinilinnak. Tallinna ühendhaigla taristuga seotud investeeringud planeeritakse asutajate koostöös.
Arengusuundade eesmärk on tagada ühiskonna vajadustele vastava ja jõukohase haiglavõrgu kaudu kvaliteetsed ja kättesaadavad eriarstiabiteenused, mis on integreeritud esmatasandi tervishoiu- ja sotsiaalteenustega, et vähendada enneaegset suremust ja parandada krooniliste haigustega inimeste elukvaliteeti.
