Tervishoiusüsteem on juba pikemat aega kriisis – muret tekitavad on selle rahastamine, personalipuudus ja üldine toimimine. On saanud tavapäraseks, et meditsiinitöötajad töötavad ülemäärase koormusega, kuid isegi nende pingutustest ei piisa, et katta kiirabi ja haiglate valvekordi,“ märgitakse Eesti kiirabi töötajate ametiühingu avalduses.
Kasvav koormus erakorralisele meditsiinile suurendab töötajate läbipõlemist
Ametiühing juhib tähelepanu sellele, et erakorralise meditsiini osakonnad (EMO-d) on sunnitud kaasama töötajaid otse ülikoolist, värvates valvekordade katmiseks arsti- ja õeassistente. Selline lähenemine aitab olukorda ajutiselt leevendada.
„Noored õpivad varakult võõrkeeli, et minna tööle välismaale, kus töötingimused ja palk on märkimisväärselt paremad kui Eestis. Samal ajal toob elanikkonna vananemine kaasa suurenenud vajaduse tervishoiuteenuste järele, mis ainult suurendab probleemi,“ rõhutab ametiühing.
Kasvav koormus erakorralisele meditsiinile tekitab tõsist muret. Ametiühingu sõnul kasutatakse tervishoiusüsteemi puudujääkide leevendamiseks kiirabi, suunates sinna hulgaliselt patsiente. See aga suurendab töötajate läbipõlemist, mis on muutunud juba tavapäraseks.
„Austatud riigivõimu esindajad! Tervishoiukulude kokkuhoid praeguses olukorras on lühinägelik ja ohtlik otsus. Meditsiinitöötajate palga külmutamine röövib neilt viimase motivatsiooni jätkata rasket tööd, suurendab spetsialistide emigratsiooni ja vähendab turvatunnet ühiskonnas. Me juba teame, et tervishoius napib arste ja õdesid. Kui nüüd meetmeid kasutusele ei võeta, võivad tagajärjed olla pöördumatud,“ hoiatab ametiühing.
Ametiühing ärgitab riigivõimu vaatama üle tervishoiusüsteemi rahastamise ja toetamise põhimõtteid, et ennetada edasist kriisi ning tagada valdkonnale stabiilne tulevik.
