Valitsus kiitis eile heaks Eesti riikliku turismiarengukava 2014-2020, millega riik investeerib turismisektorisse hinnanguliselt 123 miljonit eurot ning seab eesmärgiks kasvatada turismisektorit aastaks 2020 ligi kolmandiku võrra.
Arengukava toetab nii era- kui ka avaliku sektori investeeringuid ning nende tulemusena kasvab aastaks 2020 turismiteenuste eksporditulu 1,6 miljardi euroni, mis on möödunud aastaga võrreldes ligi 30 protsenti rohkem, teatas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Väliskülastajate ööbimiste arv majutusettevõtetes kasvab prognoosi kohaselt viie ja siseturistide ööbimiste arv 2,1 miljonini, mis on möödunud aastaga võrreldes vastavalt 31 ja 23 protsenti enam.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on turismisektor muutunud viimaste aastatega järjest tugevamaks ning püsis väga heal tasemel ka raskematel aastatel.
"Sarnast kasvu, nagu turism möödunud paaril aastal näitas, on tulevikus kindlasti raske korrata, kuid see ongi meie väljakutse," ütles minister.
"Kui möödunud seitsmel aastal keskendusime peaasjalikult turismiobjektide ehitamisele ja renoveerimisele, siis uuel perioodil tuleb meil kogu olemasolev sektor võimalikult efektiivselt tööle panna," lisas Parts.
Uuel perioodil on ministeeriumi teatel fookuses juba tehtud investeeringute targem rakendamine. Arengukava seab eesmärgiks luua regiooniti terviklikud arenguplaanid nii Põhja-, Lõuna- ja Lääne-Eestile kui ka Tallinnale, et turistid jõuaks üht piirkonda külastades võimalikult paljude samas regioonis asuvate turismiatraktsioonideni.
Eesti turismisektori rahvusvahelise konkurentsivõime tagamiseks jätkab riik Eesti kui reisisihi tuntuse tõstmist nii naaberriikides kui ka kaugemal.
Toetatakse rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside korraldamist ning aidatakse kaasa rahvusvahelist huvi loovate atraktsioonide rajamisele, näiteks vajavad väljaarendamist kaasaegne konverentsikeskus ja väikesadamate võrgustik.
Lisaks linna- ja mereturismile keskendub arengukava veel kultuuriturismi, loodusturismi ja terviseturismi toodete kvaliteedi parandamisele ja teenuste disainimisele.
Eelmise arengukava raames suunati aastatel 2007–2013 turismi arendamisse umbes 200 miljonit eurot.
Turism annab koos kaudsete mõjudega 6,3 protsenti Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Turismisektor moodustab olulise osa ka teenuste ekspordist (2012. aastal 29 protsenti), samuti on turismi roll kogu ekspordis märkimisväärne (7,4 protsenti).
Arengukava tegevusi finantseeritakse Euroopa Liidu struktuurifondidest ja Eesti riigieelarvest.
