Vanusegruppide lõikes olid kiireimad sularahast loobujad inimesed vanuses 36 kuni 64, kuid ka pensioniealiste ostudest moodustasid sularahaostud vaid 45 protsenti, mis on läbi aegade madalaim näitaja, selgub SEB pressiteatest.
Suve esimese kuu tulemusel selgub, kas võrdlemisi madala sularahakasutuse puhul on tegemist ajutise kõrvalekaldega. Trendi taga võib olla nii sularaha vältimine – nagu ka paljudes poodides soovitatakse – kui ka ostude kolimine Internetti, samuti aga kokkuhoid ja osade tarbimiskohtade jätkuvalt suletuna püsimine.
Palkade ja pensionite välja maksmise järel on võimalik analüüsida elanikkonna käitumist aktiivsemal kuusisesel ostuperioodil. See võimaldab täpsemalt vaadelda, kas tegemist on pandeemiale omase ettevaatusabinõuga või Eesti inimesed ongi valmis oluliselt vähem kasutama sularaha.
Kriisijärgselt on aga kaardimaksete taastumine olnud suhteliselt kiire, jõudes eriolukorra lõppemise järel nädalaga eelmise aasta tasemele.
Samas nii kaardimaksete kui ka sularahakasutuse näitajate taustal jäi ülekannete tegemise kanalite kasutus, nagu internetimaksed, püsimaksed ja e-arvete püsikorraldused, aastataguse perioodiga võrreldes täpselt samale tasemele.
"Kui tarbimises oleme olnud viimaste kuude jooksul tunnistajateks üsna järskudele kukkumistele ja tõusudele, siis ülekannete teostamise kanalid on sellega võrreldes olnud üsna stabiilsed," ütles SEB Balti kliendianalüüsi ja andmetalituse juht Lennart Kitt.
Kitt lisas, et hetkel näeme, et tarbimise erinevad sektorid taastuvad võrdlemisi kiiresti, ning kui kaardimaksed taastusid kiiresti kriisieelsele tasemele ja sularaha kasutus taastub aeglasemalt, siis ülekannete ja maksete tegemise kanalite kasutus enne kriisi, selle ajal ja järel on justkui kivisse raiutud.
Peamiselt järeldame sellest ebakõlast, seda, et tublid eestlased maksid ka ebakindlal ajal kohusetundlikult kõik oma arved ära, vaatamata sellele, kuidas muutus üleüldine tarbimine,
märkis Kitt.
