SEB Pank ootab värskes majandusprognoosis 2013. aasta Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvuks 3,3 protsenti, märtsis prognoosis pank Eestile 3,8-protsendist majanduskasvu.
SEB täna avaldatud prognoosi järgi kasvab Eesti majandus 2014. aastal 3,7 protsenti, märtsi prognoosis oli oodatav majanduskasv tulevaks aastaks samuti 3,7 protsenti.
Inflatsioon aeglustub SEB prognoosi järgi kõigis Baltimaades, kuid jääb Eestis üle kolme protsenti. Tarbijahinnad kasvavad prognoosi järgi Euroopa Liidu harmoniseeritud definitsiooni järgi tänavu 3,3 protsenti ja tuleval aastal 3,3 protsenti.
Märtsis prognoosis SEB tänavuseks inflatsiooninumbriks 3,3 protsenti ja 2014. aastaks samuti 3,3 protsenti.
"Tarbimine on põhiline, millele majanduse vedurina sel aastal loota," ütles SEB Panga makroanalüütik Ruta Arumäe täna panga majandusprognoosi tutvustades.
"Üks faktor on see, et inflatsioon alaneb ja tarbimine saab sellega kiiremini kasvada." Reaalpalk, mis arvestab ostujõu suurenemist pärast inflatsiooni, võiks kasvada Arumäe sõnul tänavu kaks protsenti.
Inflatsiooni aeglustumine on kindlasti aidanud kasvatada tarbijate optimismi, selgitas Arumäe. "Need on omavahel seotud," ütles Arumäe. Tarbimise suhteline tugevus võib Arumäe sõnul kesta seni, kuni üleilmsed nafta hinnad tõusma hakkavad. "Siis meie inflatsioon tõuseb – see on põhiline inflatsioonirisk, sisemaiste tegurite hulgas ma ei näe inflatsiooniriske."
Eesti esimese kvartali SKP vähenemine võrreldes eelnenud kvartaliga oli Arumäe sõnul tõenäoliselt ühekordne ega jätku teises kvartalis. "Minu praegune arvamus on, et esimese kvartali langus jäi ühekordseks, tõenäoliselt väga suurt täiendavat mõju ehitussektori langusest ei peaks teises kvartalis tulema," ütles Arumäe.
"Me ei saanud väga palju infot esimese kvartali kohta: kas see langus oli põhjustatud ehitussektori suuremast langusest või ülejäänu majanduse suuremast nõrgenemisest," ütles Arumäe. "Praegu me ei tea seda infot, aga indikaatorid kalduvad näitama tsüklilise aktiivsuse suurenemist." Tema sõnul võiks järgmiste kvartalite SKP näidata kvartaalses võrdluses suurenemist.
"Aga langus ei ole samas välistatud, sest väliskeskkonna muutused võivad avaldada suuremat mõju, kui me siiani oleme oodanud," ütles Arumäe.
Erasektori nõudlus ei suuda tõenäoliselt ehitussektoris tasa teha saastekvootide müügist laekunud tulu arvel tehtud avaliku sektori investeeringute kahanemist. "Ehituse osas ei ootaks erasektorilt nõudlust, mis suudaks seda tasa teha, kukkumine ehitussektoris on päris suur sellel aastal.
Laenuaktiivsus eratarbimise poole pealt on küll veidike suurenenud, aga eratarbijate laenujääk on aastases võrdluses vähenemises," selgitas Arumäe. "Sealt ei tule piisavalt tuge ehitussektorile, et see suudaks märkimisväärselt taastuda."
Samuti ei korva päriselt avaliku sektori investeeringute kahanemist muud erasektori investeeringud. "Muude erasekt investeeringute osas oleme mõõdukalt positiivsed," ütles Arumäe. Ettevõtete investeeringute aktiivsus aastases võrdluses viis protsenti kasvanud.
"Kerget positiivset kasvu üldises investeeringutes siiamaani oleme oodanud," ütles Arumäe.
Viimase kolme-nelja kuu jooksul on Euroopa Komisjoni tellitud ettevõtete ja kodumajapidamiste kindlustunde indikaator Leedus jätkanud kasvu, kuid veidi langenud Lätis ja Eestis, märgib pank prognoosis.
Langus Eestis ja Lätis on tingitud töötleva tööstuse nõrkusest ja seda põhjustanud üleilmsest majanduse nõrgast olukorrast, kuid samas on kodumajapidamiste kindlustunne püsinud tugevam.
SEB liigitab Eesti prognoosis euroala riikide hulgas madala riskiga riikide hulka samuti kui Saksamaa, Soome, Hollandi, Austria ja Luksemburgi. Üheksast riskifaktorist on Eestis kõrged ainult kaks: poliitiline risk ja rahvusvaheline neto investeerimispositsioon, mis on negatiivne.
Eestiga samal poliitilise riski astmel on panga hinnangul Küpros, Kreeka, Hispaania, Itaalia ja Prantsusmaa. Poliitiline risk on madal Soomes, Hollandis, Iirimaal, Luksemburgis ja Maltal. Ülejäänud euroala riikide poliitiline risk on keskmisel tasemel.
Läti tänavune majanduskasv peaks SEB hinnangul ulatuma 3,5 protsendini ja Leedus 3,2 protsendini.
