Lääne-Eesti maakondadest on Pärnumaa ettevõtjad kõige optimistlikumad, sest märkimisväärset käibekasvu ootab 15% VKE-dest. Pärnumaale järgneb Läänemaa, kus 13% ettevõtetest on alanud aasta suhtes optimistlikud. Märksa pessimistlikumad on Hiiu- ja Saaremaa ettevõtjad, kellest vaid 5 protsenti ennustavad käesoleval aastal suuremat käibekasvu.

Aastaga on Lääne-Eesti ettevõtete optimism kasvanud keskmiselt 4% võrra ning kõige rohkem tõusis optimism Pärnumaal, kus käibekasvu ennustavate ettevõtete hulk tõusis aastatagusega võrreldes tervelt 10 protsenti.

Ekspordi osas on Eesti ettevõtted üldpildis pigem konservatiivsed ning 75% keskendub eelkõige kohalikule turule, vaid 8% VKE-dest vaatavad välisturgudele. Lääne-Eesti ettevõtete ekspordivalmidus on, nagu möödunud aastalgi, Eesti keskmisest poole madalam. 4% Lääne-Eesti ettevõtetest plaanib laieneda uutele turgudele ning 16% soovivad laiendada haaret olemasolevatel eksportturgudel.

Investeerimisplaanides on Lääne-Eesti ettevõtted olnud läbi aastate stabiilsed ning üle 30 tuhande euro küündivaid investeeringuid planeerivad 13% regiooni VKE-dest, mis sarnaneb laias laastus Eesti keskmisega (14%). Pärnumaa ettevõtete optimism käibekasvude osas on võrdne nende aktiivsusega investeerimisel ning 15% sealsetest VKE-dest planeerib alanud aastaks suuremaid investeeringuid. Pisut passiivsemad on investeerimisel saarte ja Läänemaa ettevõtjad, kellest investeeringuid plaanib vastavalt 10% ja 9% küsitletutest.

Siiski tasub märkida, et tervelt 41% Lääne-Eesti ettevõtetest ei oska veel öelda, kas ja millises mahus investeeringuid käesolev aasta võib tuua. Lääne-Eesti aktiivseimad investeerijad tegutsevad tööstus-, põllumajandus- ja metsandussektoris.

Pea viiendik Eesti VKE-dest plaanib alanud aastal palgata lisatööjõudu ning sealjuures huvitutakse üha enam ka välistööjõu kaasamisest. Lääne-Eesti ettevõtted nõnda agarad laienema pole ning uusi töötajaid kavatseb palgata 15% ettevõttetest; samas plaanib kõigest 4% ettevõtetest oma töötajate ridu hõrendada. Maakondade lõikes on eriti stabiilne Läänemaa, kus tervelt 91% ettevõtetest ei näe põhjust töötajate arvu muutmiseks ning 9% plaanib inimesi juurde palgata. Lääne-Eesti VKE-de avatus välistööjõu kaasamisele sarnaneb oma 12%-iga Eesti keskmisele.

Võrreldes möödunud aastaga on hüppeliselt kasvanud Pärnumaa ettevõtete innovatsioonivalmidus: oma toote-, teenuse- või ärimudeli arendamist ning töötajate koolitamist planeerib tervelt 78% sealsetest ettevõtetest, mida on 15% enam kui 2017. aastal. Selle põhjal võib väita, et Pärnumaa ettevõtjad on kõige innovatsioonialtimad Eestis, sealjuures ei jää Läänemaa palju maha. Innovatsiooni plaanib 75% Läänemaa VKE-dest ning ühtlasi on sealsed ettevõtjad ka riiklikult esirinnas digitaliseerimisel, sest tervelt 63% vastanutest mõistab digitaliseerimise vajalikkust.

Maailmamastaabis eristab Eestit kahetsusväärne tõsiasi, et üha vähem VKE-sid väärtustavad vastutustundlikku ettevõtlust. Kui mujal maailmas on sotsiaalselt vastutustundlik ettevõtlus kerkimas fookusesse, siis Eesti ettevõtted on pigem ükskõiksed ning oma töötajatesse ja kogukondadesse panustamine, vastutustundlik äritegevus ning loodusressursside jätkusuutlik kasutamine pole paraku prioriteetide hulgas. Siinkohal pole ka Lääne-Eesti ettevõtted erandiks.