Kui üldjoontes on Eesti VKE-d optimistlikud ning märkimisväärset, ehk enam kui 15 protsendilist käibekasvu ennustab 13% ettevõtetest, siis Ida- ja Lääne Virumaa ettevõtted on märksa pessimistlikumad. Kõige optimistlikumad on Raplamaa ettevõtjad, kellest pea veerand ennustavad käivete kasvamist ning kõige pessimistlikumad on Valgamaa ettevõtjad, kellest 42% pelgab alanud aastal käibelangust.
Vaatamata mõningasele pessimismile käibekasvude osas, planeerib pea kolmandik (29%) Ida-Viru ettevõtetest käesoleval aastal laieneda olemasolevatel või avastada uusi eksporditurgusid ning sellega paigutub maakondade lõikes Ida-Virumaa Harjumaa järel teisele kohale. Kõige atraktiivsema ekspordituruna näevad Ida-Viru ettevõtted Baltikumi ja Skandinaaviat. Lääne-Virumaa ettevõtted pole seevastu üldse agarad oma toodangut ja teenuseid eksportima – vaid 2% mõtleb alanud aastal välisturgudel laienemisest.
Ida-Virumaa kõige avatum välistööjõule
Investeerimisplaanides on Ida-Virumaa ettevõtted olnud läbi aastate stabiilsed ning üle 30 000 euro küündivaid investeeringuid plaanib 13% ettevõtetest, mis jääb küll pisut alla Eesti keskmisele (14%). Lääne-Virumaa ettevõtted on investeerimisel seevastu keskmisest aktiivsemad ning 16% ettevõtetest, peamiselt logistika- ja tööstussektoris, planeerivad alanud aastal suuremaid investeeringuid.
Üha enam soovivad Eesti ettevõtted palgata uut tööjõudu: 2017. aastal soovis oma töötajate arvu kasvatada 14% VKE-dest, kuid alanud aastal näeb juba 19% ettevõtetest vajadust uute inimeste järele. Kasvavas trendis on ka huvi välistööjõu kaasamise vastu, mis on eriti aktuaalne Ida-Virumaal, kus tervelt 19% ettevõtetest plaanib palgata töökäsi väljastpoolt Eestit. Huvitav on see, et Eesti keskmisest enam, pea kümnendik Ida-Virumaa ettevõtteid, planeerib töötajate arvu vähendamist, samas kui Lääne-Virumaa ettevõtetest peab töötajate vähendamist vajalikuks vaid 4%.
Innovatsioon ning vastutustundlik ettevõtlus jätavad külmaks
Tõsiasi on see, et võrdluses teiste maakondadega on Ida- ja Lääne Virumaa ettevõtted pigem passiivsed innovatsiooni osas. Üleriigiliselt on innovatsiooni planeerivate ettevõtete arv kasvanud aastaga 63-lt protsendilt 70-le, kuid Ida- ja Lääne-Virumaa VKE-d jäävad Eesti keskmisele alla. Sealjuures vaid 53% Lääne-Virumaa ettevõtetest planeerib oma toodete või teenuste arendamist või ärimudeli ümbervaatamist, millega ollakse maakondade lõikes viimasel kohal. Vaid 40% Ida- ja Lääne-Virumaa ettevõtetest peab oluliseks digitaliseerimist.
2017 aasta BBO küsimustikus palus SEB ettevõtetel hinnata erinevaid tegureid, mis mõjutavad järgmisel aastal nende käibekasvu. Vastustest võib üheselt järeldada, et kõige enam pidurdab ettevõtete arengut kõrge maksukoormus, koormav seadustik ning liigne bürokraatia. Vastupidiselt üldlevinud arusaamale nägid Eesti VKE-d tööjõupuudust takistavate tegurite seas alles viiendana ning kvalifitseeritud tööjõu nappus jäi koguni 8. kohale.
Laiemas plaanis eristab Eestit tõsiasi, et üha vähem väärtustavad siinsed tegijad vastutustundlikku ettevõtlust. Kui mujal maailmas on sotsiaalselt vastutustundlik ettevõtlus kerkimas üha enam fookusse, siis Eesti ettevõtted on pigem ükskõiksed, mis puutub oma töötajatesse ja kogukondadesse panustamisesse ning vastutustundlikku äritegevusse ja loodusressurssidesse. Siinkohal pole ka Ida- ja Lääne-Virumaa ettevõtted erandiks.
